DILI, 28 setembru 2024 (TATOLI)–Reitór Universidade Orientál Timor-Lorosa’e (UNITAL), Claudino Ninas Nabais, hakarak fó prioridade finaliza serbisu pendente sira.
“Prioridade durante ha’u-nia mandatu mak ha’u tenke finaliza lais tiha serbisu sira-ne’ebé pendente hela,” Reitór UNITAL informa ba Agência Tatoli, hafoin serimónia graduasaun, iha Becora, sábadu ne’e.
Serbisu pendente sira iha universidade privada ne’e mak hanesan ezijénsia husi estudante sira ba diploma, administrasaun, bolseiru sira ne’ebé agora la kontinua estudu tanba problema finanseiru, nune’e mós problema sira seluk tan.
“Ida mak serimónia graduasaun sira-ne’e hola parte iha ha’u-nia prioridade no liu tiha ona, agora parte administrasaun sira seluk mós iha ha’u-nia prioridade ne’ebé urjente oituan iha períodu fulan-rua ka tolu nia laran, ha’u tenke finaliza hotu,” nia akresenta.
Notísia relevante : UNITAL gradua finalista 240, Reitór husu kompete iha kampu traballu
Nune’e mós, prioridade sira seluk maka kualidade ensinu inklui ho bolseiru sira ne’ebé nia estudu paradu tanba kestaun finanseiru.
“Kualidade ensinu ne’e konserteza nia faktores lubuk tenke kontribui ba kualidade ensinu, entaun mais rekursu umanu ne’e mai duni husi dosente sira tanba sira mak transfere siénsia ba ita-nia oan sira. Agora ita hakarak iha espetativa ka ita hakarak atu hasa’e estudante sira-nia kualidade,” Reitór tenik.
Hodi konkretiza vizaun ne’e, tuir Claudino Ninas presiza formadór sira-ne’ebé formadu, signifika ein termu koñesimentu no espesialidade presiza domina, tanba iha bolseiru lubuk ne’ebé kontinua no balun agora paradu tanba kestaun finanseiru.
“Entaun sira la konsege finaliza, ida-ne’e mós ami sei haree hotu para depois finaliza hotu sira-nia estudu iha grau mestradu, nune’e sira bele mai kontribui ba iha universidade ida-ne’e atubele sai kualidade, ne’e faz parte,” nia katak.
Estrutura uiversidade sei haree iha aspetu fasilidade iha fakuldade tékniku balun ne’ebé presiza laboratóriu no kampu atu halo prátika.
“Nune’e bele forma no lori ita-nia oan sira-ne’e ba prátika iha ne’ebá, la’ós laiha liu lae, iha tiha ona maibé ita presiza aumenta ho fasilidade prátika para aumenta estudante sira-nia koñesimentu no kualidade,” nia dehan.
Iha mós subvensaun husi Governu, ne’ebé bele kompleta fasilidade laboratóriu no prátika balun, hodi teoríkamente bele hanorin klase maibé prátika tenke iha para aumenta estudante nia koñesimentu.
“Agora kestaun konstrusaun sira iha kampus laran ne’e responsável fundasaun nia, signifika fundasaun ho universidade ne’e serbisu hamutuk nune’e lori universidade ne’e ba oin. Iha ha’u-nia mandatu ha’u sei halo hotu ida-ne’e,” Reitór kompromete.
Claudino Ninas sei la sobu buat hotu ne’ebé estabelese ona maibé koko atu muda buat balun ne’ebé presiza atu hadi’a.
“Ha’u la mai sobu buat hotu-hotu ne’ebé estabelese ona husi reitór sesante sira-ne’e, sira mós estabelese buat lubuk ida ona, mais konserteza ezijénsia mudansa ne’e sempre akontese, entaun ha’u mós akompaña no atu halo mudansa ba universidade ida-ne’e ho ha’u-nia koñesimentu sira ne’ebé mak ha’u iha, ha’u la ansi halo mudansa barak maibé gradualmente ho ha’u-nia koñesimentu ho estrutura tomak ho fundasaun nia suporta ami bele halo mudansa balun iha ha’u-nia mandatu,” nia otimista.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina





