DILI, 20 novembru 2024 (TATOLI) — International Finance Coorporations (IFC) no Asosiasaun Emprezariál Feto Timor-Leste (AEMTL, sigla portugés) ho parseria husi Governu Austrália no Nova Zelándia, iha tersa (19/11), realiza eventu prémiu ba feto emprendedora (WBA-Woman in Bussiness Award).
Prezidente Repúblika, Jose Ramos Horta, konsidera, IFC no AEMTL hatudu importánsia hodi promove lideransa feto no rekoñese sira-nia kontribuisaun ba setór privadu iha Timor-Leste.
“Sira hatudu feto sira-nia susesu no inisiativa iha negósiu no finansa hodi inspira ba emprezáriu no líder feto sira-nia jerasaun foun. Hakbiit feto sira iha negósiu la’ós de’it kestaun justisa, maibé ne’e mós esensiál ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha ita-nia nasaun,” Xefe Estadu hato’o iha salaun Multioso GMN, Bebora.
Notísia relevante : Finalista 17 kompete ba Prémiu Feto iha Negósiu 2024
Nia dehan, ohin ne’e selebra feto timoroan sira-nia susesu no sai nu’udar informasaun ida-ne’ebé forte katak feto sira-nia partisipasaun ekonómika no lideransa hodi fó benefísiu ba ema hotu.
Iha biban hanesan, Prezidente AEMTL, Herguiluina Fernandes Alves, informa, eventu ne’e hodi halibur hamutuk grupu parte interesada oin-oin, ofisiál Governu, líder emprezariál no reprezentante sira husi organizasaun internasionál sira.
Rekoñesimentu ba feto sira la’ós de’it atu hatudu sira-nia realizasaun individuál maibé mós hatudu progresu koletivu ne’ebé halo ona ba igualdade jéneru iha Timor-Leste.
“Feto empoderamentu ekonómiku la’ós esforsu ida de’it, presiza envolvimentu ema hotu-hotu nian atu hasa’e feto sira-nia poder ekonómiku no influénsia iha ekonomia. Ita mós bele haree feto sira ne’ebé iha kbiit atu apoia ema seluk hodi hamosu impaktu ne’ebé bele lori ba moris ne’ebé di’ak liután ba sosiedade,” nia akresenta.
Reprezentante Rezidente IFC ba Timor-Leste, David Freedman, dehan, intituisaun ne’e iha programa abilidade setór finanseiru Timor-Leste ho parseria ho Banku Sentrál Timor-Leste, ne’ebé hetan apoiu husi Governu Austrália no Nova Zelándia.
Objetivu husi programa ne’e mak atu promove inkluzaun finanseira ne’ebé luan liuhusi dezenvolvimentu setór finanseiru iha Timor-Leste liuhusi inisiativa abilidade alvu.
“IFC iha kompromisu atu fó kbiit ba feto sira no ajuda halakon obstákulu sira ba susesu. Aselera progresu iha igualdade jéneru ne’e importante tebes ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian, tanba ne’e ami sente orgullu atu hatudu susesu boot liuhusi apresiasaun dahuluk kona-ba feto iha negósiu iha país,” nia katak.
Embaixadór Austrália ba Timor-Leste, Caitlin Wilson, hateten, Austrália sente orgullu atu apoia prémiu hirak-ne’e inklui rekoñesimentu ne’ebé sira lori ba serbisu hodi fó kbiit ba feto sira no kontribui ba kresimentu setór privadu.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina





