DILI, 21 janeiru 2025 (TATOLI)—Ministériu Saúde (MS) halo kooperasaun ho Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) atu fó kursu nível diploma pós-graduasaun ka sub-espesialista ba médiku sira nune’e bele apoiu ba fasilidade saúde primária sira iha Timor-Leste.
“Kursu ida-ne’e apoiu husi Governu Austrália. Kursu ne’e rasik sei hahú iha fulan-fevereiru, tinan ne’e, no agora sei iha faze rekrutamentu. Bainhira sira konkore tiha ita sei foti ida-ne’ebé mak prioridade, nune’e pasa bá iha rekrutamentu,” Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral informa liuhusi konferénsia imprensa iha HNGV, Bidau, tersa ne’e.
Nia esplika, durasaun kursu pós-graduasaun ida-ne’e durante tinan rua no Governu nia tarjetu ba tinan 2030 profisionál saúde hamutuk 150.
“Ita hatene katak ita mós hahú iha ospitál munisípiu sira atu presiza aselera bá kuantidade iha sub-espesializasaun nian tanba kursu ne’e rasik foka liubá espesialidade sira hanesan pediatria, maternidade internitas no sirurjia,” nia relata.
Iha fatin hanesan, Embaixadora Austrália ba Timor-Leste, Caitlin Wilson, hateten kursu ida-ne’e Governu Austrália mak apoiu finansimentu hamutuk $700.000.
“Kursu medisina ida-ne’e lidera husi Minsitériu Saúde, entaun Embaixada Austrália apoiu de’it tékniku nune’e kursu ne’e la’o ho di’ak,” Caitlin Wilson afirma.
Diploma pós-graduasaun ba medisina família, kursu no kurríkulu aprovadu hosi Ministériu Ensinu Superiór, no koordena liuhosi UNTL, nu’udár fundasaun forte atu prepara timoroan sira hodi forma espesialista médiku sira iha futuru, ho prosesu akreditasaun ne’ebé klaru iha fatin. Iha tempu hanesan, sei prepara médiku timoroan sira ba espesializasaun liután.
Ministériu Saúde mós sei servisu hamutuk ho Komisaun Funsaun Públika Timor-Leste atu garante katak kondisaun legál no polítika fundamentál iha ona atu fasilita kolokasaun no retensaun ba graduadu sira iha área rurál sira ne’ebé sira presiza.
MS iha nafatin kompromisu atu hadi’a fornesimentu servisu kuidadu saúde ho kualidade, inkluzivu no integradu.
Entretantu, IX Governu Konstitusionál komprometidu atu tane aas timoroan sira-nia direitu konstitusionál liuhosi investe iha komunidade ne’ebé saudável no seguru, hodi garante katak povu timoroan tomak bele partisipa no kontribui ba dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku nasaun nian.
Nune’e mós, hadi’a kompeténsia no kapasidade klínika iha nível kuidadu primáriu maka krítiku atu asegura detesaun no tratamentu lalais ba kestaun saúde nian. Fornese atendimentu ho kualidade ida-ne’e iha nível komunidade nian, fasilita família sira atu buka kuidadu no hamenus referénsia sira ne’ebé la nesesáriu ba ospitál. Ida-ne’e nu’udár esforsu komplementár ida ba kompromisu kontinuadu atu hadi’a sistema saúde iha Timor-Leste, tantu husi Governu no mós iha kolaborasaun ho parseiru dezenvolvimentu sira.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade





