DILI, 25 Maiu 2025 (TATOLI)- Nasaun Malázia ho Laos reitera sira-nia apoiu ba plena adezaun Timor-Leste (TL) nian iha Association of Southeast Asian Nations (ASEAN), no husu esforsu rigorozu no inkluzivu atu aborda krize tempu naruk iha Mianmar.
Tuir nota ne’ebé Ajénsia TATOLI, I.P asesu katak, Primeiru-Ministru Malázia, Datuk Seri Anwar Ibrahim hateten, tempu to’o ona atu nasaun rua konkorda totál hodi finaliza prosesu entrada Timor-Leste nian iha ASEAN.

Iha enkontru ne’ebé hala’o iha Kuala Lumpur, Domingu ne’e, Ministru Negósiu Estranjeiru sira ASEAN nian ko’alia kona-ba asuntu xave rejionál no internasionál sira ne’ebé tuir tema husi Malázia nia Prezidénsia ASEAN nian, “ASEAN 2025: Eskluzividade no Sustentabilidade”.
Programa ne’e inklui Simeira dahruak Konsellu Kooperasaun ASEAN-Gulfu (GCC) no Simeira dahuluk ASEAN–GCC-Xina.
Entretantu, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão mak lidera delegasaun altu nível ida ne’ebé kompostu husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku, Francisco Kalbuadi Lay, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas, Vise-Ministru bá Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, Vise-Ministra bá Asuntu ASEAN nian, Milena Rangel, Vise-Ministru ba Komérsiu, Augusto Júnior Trindade no Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes.
Reprezentasaun ne’ebé forte ne’e hatudu Timor-Leste nia kompromisu kontínuu hodi hametin kooperasaun rejionál no prosesu integrasaun ASEAN nian.
Durante partisipasaun iha simeira ne’e, Xefe Governu sei hamutuk ho líder sira hosi Estadu-membru ASEAN, nasaun sira Golfu nian no Xina hodi partisipa ativa iha diskusaun altu nível sira kona-bá asuntu xave rejionál no globál.
Primeiru-Ministru sei hala’o mós enkontru bilaterál ho omólogu hosi Estadu-membru sira inklui partisipa iha eventu sekundáriu sira ho objetivu atu aprofunda kooperasaun no hametin lasu rejionál.
Simeira ASEAN bá dala-46 fó plataforma ida ne’ebé iha valór bá Timor-Leste hodi kontribui bá diskusaun sira kona-bá kestaun polítika, ekonómika no seguransa ne’ebé afeta rejiaun ne’e.
Antes simeira, sei hala’o enkontru preparatóriu lubuk ida inklui enkontru preparatóriu sira ASEAN nian SOM-GCC-Xina, enkontru Komité Reprezentante Permanente sira-nian (CPR), Enkontru Ofisiál Superiór sira ASEAN nian (SOM), Reuniaun Preparatóriu Ofisiál Ekonómiku Superiór sira ASEAN nian (SOM), enkontru Ministru Negósiu Estranjeiru sira ASEAN nian (AMM), Reuniaun Konsellu Koordenasaun ASEAN (ACC) bá dala-36, Reuniaun Konsellu Komunidade Polítika no Seguransa ASEAN bá dala-29, Reuniaun Konsellu Komunidade Ekonómika ASEAN (AECC) bá dala-25 no Enkontru Ministeriál ASEAN-GCC.
Timor-Leste hato’o sinseru agradesimentu bá Estadu-membru ASEAN nian bá apoiu kontinua iha prosesu adezaun tomak, liu-liu hodi kumpre marku sira ne’ebé hatuur ona iha Roteiru bá Adezaun Plena Timor-Leste nian iha ASEAN.
Timor-Leste re-afirma kompromisu atu kumpre obrigasaun no kritériu sira ne’ebé nesesáriu bá ninia integrasaun tomak iha futuru iha bloku rejionál.
Governu Timor-Leste hato’o apresiasaun bá Malázia nu’udar nasaun ne’ebé asume Prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2025 ho tema “Inkluzividade no Sustentabilidade” no dezeja mandatu susesu bá Malázia, hein atu kolabora iha inisiativa sira ne’ebé promove dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável iha rejiaun.
Timor-Leste hein atu partisipa ativamente iha simeira sira no haburas kooperasaun signifikativa ho parseiru sira iha espíritu solidariedade rejionál no benefísiu mútuo.
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ho delegasaun sei to’o hikas Dili iha 28 Maiu tinan 2025.
TATOLI





