iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Timor-Leste no Indonézia iha kompromisu atu rezolve fronteira marrítima

Timor-Leste no Indonézia iha kompromisu atu rezolve fronteira marrítima

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hasai fotografia hamutuk ho ekipa delegasaun husi Timor-Leste no Indonézia hodi hahú prosesu negosiasaun fronteira marítima entre Timor-Leste ho Indonézia iha futuru, iha salaun otél Palm Spring, Fatuhada, Tersa (19/08/2025). Imajen/Mídia GPM

DILI, 20 Agostu 2025 (TATOLI)Ekipa husi Timor-Leste no delegasaun husi Indonézia bainhira halo diskusaun formál durante loron-rua, hatudu ona kompromisu atu rezolve fronteira marrítima tuir lei internasionál.

“Horisehik no ohin ita hanesan negosiasaun dahuluk formál entre fronteira Timor-Leste no Indonézia, durante loron-rua ekipa boot mai husi Indonézia sira mós iha kompromisu atu rezolve fronteira marrítima. Durante loron diskusaun barak maibé ida-ne’e hanesan hahú de’it, prosesu sei kleur maibé iha kompromisu rai rua atu tenta rezolve iha aselera prosesu,” Diretora Ezekutiva Gabinete Fronteira Terrestre no Marrítima (GFTM) no Xefe Delegasaun Timor-Leste ba Negosiasaun Fronteira Marrítima, Elizabeth Exposto, hateten ba jornalista sira, iha Palm Springs, Fatuhada, Kuarta ne’e.

Nia esplika, reuniaun negosiasaun ne’e foin hahú tanba negosiasaun ba fronteira marítima sira nu’udar prosesu ida-ne’ebé kompleksu, maibé iha kompromisu husi parte rua atu koko no rezolve prosesu negosiasaun ho dame no maneira pasífika tuir lei internasionál UNCLOS, Konvensaun Nasaun Unida kona-ba Direitu Tasi nian.

Xefe Delegasaun dehan, negosiasaun ne’e seidauk bele deside buat ruma tanba foin hahú maibé reuniaun ne’e loke dalan no hatudu kompromisu husi nasaun rua ne’e.

“Enkontru durante loron-rua ne’e halo diskusaun iha ámbitu kooperasaun no espíritu amizade, entaun iha haree prosesu oinsá atu la’o ba oin. Tanba reuniaun agora Timor-Leste mak halo tuir mai Indonézia mak sei realiza antes tinan ne’e ramata,” nia akresenta.

Notísia relevante : Governu Timor-Leste no Indonézia hahú formalmente halo negosiasaun ba fronteira marrítima

Tuir Elizabeth Exposto, atu hahú negosiasaun ne’e rezolusaun apuramentu ba Timor-Leste nia fronteira marítima, tanba ne’e kestaun soberania no direitu soberania.

“Entaun ida-ne’e bainhira de’it ita-boot sira iha ona, ita-boot nia baliza sira, ida-ne’e fornese serteza iha termu seguransa nian, iha termu peska nian, no iha termu konservasaun nian,” nia katak.

Iha biban ne’e, Xefe Delegasaun Timor-Leste, esplika negosiasaun ho Austrália diferente ho Indonézia tanba prosesu ho Austrália la’o iha prosesu konsiliasaun obrigatóriu no ida-ne’e halo ho asisténsia husi konsiliasaun ida, maibé ho la’o ho diskusaun billateral.

Iha fatin hanesan, membru Delegasaun ba negosiasaun husi Indonézia no Embaixadór Indonézia iha  Timor-Leste, Okto Dorinus Manik, agradese tebes tanba negosiasaun durante loron-rua ne’e la’o di’ak tebes no nasaun rua ne’e iha kompromisu atu kontinua ba prosesu sira tuir mai.

Nia dehan, enkontru ida-ne’e Timor-Leste mak realiza no etapa tuir mai sei realiza iha Indonézia.

Jornalista     : Arminda Fonseca 

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!