iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

CAMSTL promove semináriu kona-ba Salvaguarda Patrimóniu Audiovizuál

CAMSTL promove semináriu kona-ba Salvaguarda Patrimóniu Audiovizuál

Partisipante sira partisipa abertura semináriu nasionál "Salvaguarda Patrimóniu Audiovizuál liuhusi Teknolojia Moderna" ne’ebé maka organiza hosi CAMSTL, iha salaun AMRT. Foto TATOLI/António Daciparu

DILI, 18 Setembru 2025 (TATOLI)-Sentru Audiovizuál Max Stahl Timor-Leste (CAMSTL, sigla portugés) ho apoiu husi Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) organiza semináriu nasionál ho tema “Salvaguarda Patrimóniu Audiovizuál liuhusi Teknolojia Moderna”.

“Semináriu nasionál ne’e ho objetivu ida, tau hanoin hamutuk hodi salvaguarda ita-nia istória ne’ebé define ita nu’udar nasaun” Diretór Ezekutivu CAMSTL, Eudicito Pinto, hateten iha Arkivu no Muzeu Rezisténsia Timorense (AMRT), ohin.

Tuir nia, salvaguarda patrimóniu audiovizuál ida-ne’e hanoin hikas sakrifísiu sira husi mártir sira no dedikasaun husi vizionáriu sira hanesan matebian Max Stahl, ne’ebé husi nia kámara kaptura lia-loos kona-ba Timor-Leste nia luta.

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, iha abertura semináriu nasionál “Salvaguarda Patrimóniu Audiovizuál liuhusi Teknolojia Moderna” iha AMRT. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

“Ninia filmajen sira kona-ba Masakre Santa Krús la’ós de’it dokumenta istória ida, maibé mós fanu mundu kona-ba ita-nia luta no fó lian mós ba ita-nia povu”, nia dehan.

Max Stahl nia legadu kontinua moris ba nafatin, liuhusi CAMSTL. Durante dékada rua liubá, CAMSTL prezerva “ita-nia memória sira no prodús dokumentáriu sira ne’ebé bele kontribui ba sistema edukasaun, nomós ba sosiedade, sai mós nu’udar inspirasaun husi jerasaun ba jerasaun”.

Tuir nia, iha tinan 2013, Organizasaun Nasaun Unida nian ba Edukasaun, Siénsia no Kultura (UNESCO) rekoñese arkivu ida-ne’e nu’udar parte ida husi memória mundu nian, nune’e konsolida orgullu boot ba Timor-Leste, nomós fó hanoin kona-ba devér atu proteje patrimóniu ida-ne’e.

“Maibé prezervasaun de’it la to’o. Memória hirak ne’e mós tenke asesivel ba estudante sira, peskizadór sira iha rai-laran no rai-li’ur, nomós sidadaun sira atu iha koñesimentu ba ita-nia istória, nune’e sai nu’udar instrumentu ida ba rekonsiliasaun no ba dame”, salienta.

Tanba ne’e mak akordu ida ne’ebe hala’o iha 15 Abril 2025 entre Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) no CAMSTL, hanesan pasu importante tebes, kona-ba prosesu dijitalizasaun no preservasaun matéria Rádiu no Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL.EP) no Ajénsia Notisioza Timor-Leste (Tatoli, I.P) nian, permite salvaguarda arkivu mídia Estadu nian.

“Maibé ita hasoru dezafiu balu hanesan fita magnétika sira, filme, nomós formatu dijitál sira uluk nian maka frájil no iha risku atu lakon ba nafatin. Se ita lalais halo asaun, ita lakon istória sira-ne’ebé labele troka. Liuhusi teknolojia modernu, CAMSTL fornese solusaun hanesan dijitalizasaun, no armazenamentu seguru, no fó asesu globál, garante katak ita-nia pasadu moris nafatin ba jerasaun sira iha futuru”, nia salienta.

CAMSTL toma responsabilidade ba serbisu ida-ne’e ho kompromisu no vizaun uza teknolojia, harii parseria, no fó formasaun ba pesoál timoroan sira. Hodi asaun hirak ne’e, CAMSTL la’ós servisu de’it atu proteje matéria orijinál sira ne’ebé frájil, maibé transforma mós matéria memória hirak ne’e ba koñesimentu, hametin justisa, no hato’o esperansa.

“Salvaguarda patrimóniu audiovizuál la’ós de’it knaar tékniku, ida-ne’e devér morál ida atu preserva matéria sira ne’ebé ita bele konsidera sagradu iha ita-nia rain. Ita deve ba sira ne’ebé fó lian ba ita-nia luta, nomós ba sira ne’ebé sei lori ita-nia nasaun ba oin. Mai ita hamutuk prezerva sira-nia lian, nune’e bele kontinua inspira jerasaun sira ne’ebé sei mai”, nia apela.

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

Iha fatin hanesan, Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hateten salvaguarda ba patrimóniu audivizuál liuhusi teknolojia moderna, importante tebes atu fó hanoin ba hothotu, liuliu Governu atu tau matan di’ak liután ba prezervasaun arkivu audiovizuál Max Stahl ninian.

“Ha’u mai iha ne’e, buat ne’ebé ligadu ho Max Stahl, ne’ebé ligadu ho memória audiovizuál importante hanesan kualkér eventu importante iha rai-laran. Sistema no teknolojia foun ne’ebé iha bele uza hodi garante sobrevivénsia memória ne’e tenke haree didi’ak labele lakon”, dehan.

Nia rekomenda ba Governu tau orsamentu sufisiente hodi garante protesaun fízika ba arkivu sira ne’e, tanba importante tebes ba istória, edukasaun no memória.

Diretór Arkivu Nasionál Timor-Leste, Boaventura Soares da Silva, hateten salvaguarda patrimóniu audivizuál liuhusi teknolojia modernu importante, tanba atu salva dokumentu sira ne’ebé hanesan sai memória ba Timor-Leste nia luta ba independénsia.

Partisipante sira iha abertura semináriu nasionál “Salvaguarda Patrimóniu Audiovizuál liuhusi Teknolojia Moderna” iha AMRT. Foto TATOLI/António Daciparu

Nia subliña katak Arkivu Nasionál rasik daudaun halo prezervasaun ba dokumentu istóriku hahú husi tempu kolónia portugés, indonéziu to’o UNTAET, enkuantu dokumentu korrente ko’alia kona-ba Governu la’o daudaun ne’e.

“Durante ne’e sira hetan treinamentu atu prezeva no konserva dokumentu ne’e husi Brazíl, Austrália no seluk tan mak fó apoiu treinamentu no ami mós haruka funsionáriu balun bá tuir treinamentu sistema arkivu nian iha Bali-Indonézia”, nia realsa.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!