iklan

NASIONÁL, INKLUZAUN SOSIÁL, POLÍTIKA

Governu aprova rejime jurídiku protesaun sosiál ba traballadór kontributivu seguransa sosiál

Governu aprova rejime jurídiku protesaun sosiál ba traballadór kontributivu seguransa sosiál

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, prezide reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, kuarta (01/01). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 01 Outobru 2025 (TATOLI)—Governu liuhusi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hanoin ho desizaun koletiva iha Konsellu Ministru aprova dekretu-lei relasiona ho rejime jurídiku protesaun sosiál ba traballadór iha setór privadu no públiku bainhira sofre moras ruma iha ámbitu rejime kontribuitivu seguransa sosiál.

Vise-Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Céu Brites, hateten ohin Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI, sigla portugés) aprezenta dekretu-lei ida hodi fó subsidiu seguransa sosiál ba ema sira-neʼebé servisu iha setór privadu no instituisaun Governu nian bainhira hetan moras no asidente ruma, tanba daudaun ne’e Timor-Leste iha seguransa sosiál, ne’ebé kontribui finanseira 4% ba setór privadu no setór públiku 6%.

“Agora, ita iha direitu hanesan parenternidade hanesan bainhira traballadór ida mak iha kondisaun gravida bele

lisensa durante fulan tolu, nune’e seguransa sosiál sei taka atu nia bele tau-matan ba nia oan. Enkuantu, mane mós bele sai parentalidade iha oportunidade lisensa durante fulan tolu no sei hetan mós pagamentu bazeia ba sira-nia saláriu,” Governante ne’e informa ba Agência Tatoli, iha Palásiu Governu, ohin.

Ministra dehan, sira mós iha subsídiu ba ema mate maibé bainhira ema moras ne’e seidauk iha protesaun ba ema moras sira, entaun ohin aprezenta lei ne’e para bainhira traballadór ida sofre moras ka asidente sei hetan apoiu finanseira maske la’ós fó saláriu kompletu.

“Maibé tenke bazeia ba rejime kontribuitivu katak traballadór ne’e kontribui selu hela osan, maibé ba sira-ne’ebé laselu osan tanba seguransa sosiál mak sei selu finanseiru ba nia bazeia ba osan neʼebé benefisiáriu sira selu ba seguransa sosiál durante ne’e,” nia esplika.

Tuir dokumentu ofisiál neʼebé Agência Tatoli asesu katak, diploma ne’e kria subsídiu moras nian, hodi garante traballadór sira-ne’ebé rejista iha rejime kontributivu iha direitu ba benefísiu garantia sosiál ida-ne’ebé substitui parsialmente rendimentu ne’ebé lakon iha kazu inkapasidade temporáriu ba serbisu.

Medida ne’e hakarak atu hametin protesaun sosiál iha situasaun sira moras nian, hamenus dezigualdades entre setór públiku no privadu sira, no mós evita kustu adisionál sira ba entidade empregadór sira, hodi prevene risku husi aumentu dezempregu.

Subsídiu moras nian ne’e sei atribui tuir rekerementu, bazeia ba sertifikasaun médika ne’ebé fó sai husi Servisu Nasionál Saúde, no nia valór sei korresponde ba persentajen ida husi saláriu referénsia nian, hosi 60% to’o 80% depende ba durasaun inkapasidade nian.

Enkuantu períodu másimu subsídiu nian mak loron 120, no bele extende to’o loron 365 iha kazu sira moras grave nian ne’ebé komprovada.

Tamba ne’e ho aprovasaun husi diploma ida-ne’e, Governu hakat tan pasu ida iha prosesu habelar neineik rejime kontributivu seguransa sosiál nian, hodi kumpre Konstituisaun no kompromisu sira ne’ebé halo ona iha Programa Governu Konstitusionál IX no Estratéjia Nasionál Protesaun Sosiál.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!