DILI, 07 Novembru 2025 (TATOLI)—Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) tinan ne’e halo verifikasaun dadus ba idozu hamutuk 1.489 mak lakon vida (mate) no la tama ba lista benefisiariu.
“Tinan ne’e ita halo verifikasaun dadus ba idozu sira, kuaze 1.489 mak lakon ona vida no sira la tama ona ba lista benefisiariu,” Vise-Ministra Solidaridade Sosiál no Inkluzaun, Maria Ceu Brites, hateten iha Parlamentu Nasionál, durante ámbitu diskusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 faze jeneralidade, sesta ne’e.
Vise-Ministra ne’e hateten, maske idozu hirak ne’e lakon ona vida, maibé, sira-nia família iha direitu atu simu subsídiu to’o fulan tolu (3) no importante tenke hatudu prova ruma hanesan Billete Identidade, eleitorál, óvitu no deklarasaun husi autoridade lokál.
Prosesu pagamentu direitu ba idozu hala’o husi Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL-sigla portugés). Enkuantu benefisiáriu sira ne’ebé utiliza ATM hamutuk rihun 21 no seluk selu direita.
Enkuantu kona-ba fundu rezerva seguransa sosiál Governu investe hela tuir lei nú 12/2012 no tuir polítika investimentu, fundu sira-ne’e normalmente investe hela iha BNCTL.
“Ita hahú ho fundu miliaun $151 husi tinan 2023 to’o 2025, ita-hetan fundu miliaun $272 no previzaun ba fulan ikus Dezembru reseita ne’ebé konsolidada sei to’o miliaun $305, informasaun sira ne’e hotu mensiona iha livru INSS volume 5,” nia dehan.
Governante ne’e esplika, Prosesu sira-ne’e liuhusi Insitutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) ne’ebé tutela ba (MSSI) ne’ebé investe no lansa ona sistema dijitalizasau rua (2) hanesan, sistema mobile-eb ba traballadór sira hodi hetan kompeténsia asesu ba sira-nia direitu kontribuisaun no sistema seluk mak sistema modu kontributivu ne’e refleta ba empregadór sira kona-ba jestaun regularizasaun ba traballadór sira.
“INSS sei lansa tan sistema modelu prestasaun ne’e atu regulariza pagamentu ba pensaun traballadór nian, normalmente modulu ida-ne’e bele rekere sira-nia subsídiu pensaun ba maternidade no paternidade inklui moras sira-seluk,” nia dehan.
Aleinde ne’e, Governu mós estabelese portál transparénsia seguransa sosiál no portál ida-ne’e loke loroloron ba públiku atu asesu informasaun kona-ba relatóriu, dadus no regulamentu.
“Ami mós estabele ona baze dadus ba idozu sira hotu ho dijitalizadu no dadus sira-ne’e fornese husi autoridade lokál sira no pontu fokál INSS nian iha Munisípiu sira,” nia konklui.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




