iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

MESSK sei ajusta kurríkulu tuir padraun internasionál

MESSK sei ajusta kurríkulu tuir padraun internasionál

Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 10 Novembru 2025 (TATOLI)—Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira hateten ensinu superiór iha Timor-Leste kontinua enfrenta difikuldade hanesan kurríkulu, infraestrutura no manorin sira, nune’e Governu liuhusi Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) sei ajusta kurríkulu tuir padraun internasionál nian.

“Ita ajusta kurríkulu nasionál ne’e hodi haree ba iha realidade Timor nian, nune’e mós haree ba kontestu rejiaun. Ita hakarak ajusta padraun kurríkulu naionál nian, nune’e bele atinje saida mak ita mehi iha universidade sira iha Timor-Leste,” José Honório dehan ba jornalista iha nia kna’ar fatin, Segunda ne’e.

Governante ne’e hatutan nia parte kontinua hadi’a kualidade ensinu superiór ba futuru bele halo dezenvolvimentu ba nasaun.

“Ita kontinua hadi’a, ajusta nafatin ita-nia kurríkulu ne’e to’o faze ida, ita bele sai ona país ida-ne’ebé mak bele kompete iha ASEAN nian,” nia dehan.

Ministru José dehan ho difikuldade ne’ebé iha sei la sai obstákulu hodi hadi’a iha futuru.

“Ami iha difikuldade iha ensinu superiór sira, maibé ne’e la sai obstákulu boot atu nafatin hadi’a no hakat bá-oin, ami komprende saida mak Governu tenke halo, liuliu ba ensinu superiór sira iha Timor-Leste,” nia dehan.

Nia akresenta, Governu kontinua konvida rede universidade sira iha ASEAN mai Timor no atu hatama ensinu superiór Timor nian ba rede internasionál, nune’e ita rejista ona Universidade Timor Lorosa’e.

“Ita sempre hanoin katak kuandu ita tama ba iha ASEAN buat hotu tenke di’ak, maibé ita tenke konxiente katak ita iha dezafiu no mós iha oportunidade, tenke nakloke an duni ba ASEAN, ita hahu promove no kontinua ho ensinu superiór sira, tantu privadu bele koopera hamutuk ho ensinu superiór sira iha mundu,” nia tenik.

Aleinde ne’e, nia dehan Governu mós tenke tau importánsia ba peskiza iha universidade publiku, nune’e tinan oin, peskizadór sira sei tau importánsia ba iha ekonomia azúl no tasi.

“Ema barak mak husu oinsá kualidade ensinu superiór iha Timor-Leste. Governu hatama ensinu superiór iha nasaun la aat liu no la di’ak liu, ita tama ASEAN ne’e rasik, bele fó oportunidade barak ba ensinu superiór tomak iha nasaun hodi loke liras, hakarak ka lakohi kursu balu ne’ebé mak ita hatama iha ita-nia rain tenke kontinua iha país seluk,” José haktuir.

Governu sei ajusta kurríkulu ho padraun internasionál ne’ebé di’ak ba ensinu superiór iha nasaun, nune’e tinan oin presiza hadi’a, maski ema barak krítiku kona-ba padraun ensinu superiór nian, kona-ba universidade sira laiha kualidade, maibé governu koko hadi’a, nune’e bele garante kualidade iha nasaun.

“Padraun kurríkulu nasionál ne’e kle’ur ona. Ita tenke haree mós país seluk. Ita tama ona ASEAN ita tenke ajusta padraun nasionál ne’e ho di’ak, parte tékniku sira hala’o hela servisu, nune’e ita-nia graduadu sira iha futuru bele kontinua halo dezenvolvimentu iha ita-nia rai,” nia tenik.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas de Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!