iklan

HEADLINE

Rede Feto solisita mane sai parseiru aliadu ne’ebé forte, labele sai sasin ne’ebé nonook

Rede Feto solisita mane sai parseiru aliadu ne’ebé forte, labele sai sasin ne’ebé nonook

Prezidente Organizasaun Rede Feto (FRF), Zélia Fernandes. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 10 Marsu 2026 (TATOLI)—Organizasaun Rede Feto Timor-Leste solisita mane sira atu sai aliadu ne’ebé mak forte no loloos no sai sasin hodi defende feto iha violénsia ho tipu oioin  mak enfrentadu.

“Violénsia la’ós kazu feto nian de’it, maibé kazu umanidade nian. Nune’e, ami husu ba ami-nia mane maluk sira no ami nian líder sira atu sai parseiru no aliadu forte no loloos atu labele sai sasin-ne’ebé nonook,” Prezidente Rede Feto TL, Zélia Fernandes dehan ba jornalista sira iha ámbitu komemorasaun Loron Internasionál Feto ho tema: “Direitu, justisa no asaun ba feto no labarik feto hotu”, iha Vila Verde, Dili, Tersa ne’e.

Prezidente Rede Feto dehan protesaun ba labarik feto ne’e importante tanba sira mak futuru, nune’e presiza asaun urjente atu garante katak eskola no uma sai fatin ne’ebé seguru liubá sira.

“Ida-ne’e ami bolu apelu no asaun konjunta ba ita hotu nia responsabilidade,” nia apela.

Iha biban ne’e, nia mós apela ba Governu atu halo barak liután prevensaun no edukasaun jéneru husi baze no ema hotu hotu iha nivel oioin hanesan sosiedade sivíl, konfisaun relijioza sira no sira seluk.

“Selebrasaun 2026 mak tempu ba asaun reál. Direitu la’ós prezente ne’ebé ema fó, maibé direitu mak kbiit ne’ebé ita tenke defende hamutuk. Justisa ba feto ida mak vitória ba nasaun tomak. Hakotu silénsiu, hamriik ba justisa no halo atuasaun agora,” Zélia tenik.

Nia haktuir ikus-ikus ne’e telemovel sai sasin ba sofrimentu feto nian, liuliu imajen no vídeo husi violénsia doméstika, abuzu ba labarik feto no asédiu sexuál ne’ebé nakloke ba públiku.

“Labele hein to’o virál mak ita foin foti asaun. Justisa la’ós de’it ba sira-ne’ebé iha lian boot iha internet, maibé ba feto hotu ne’ebé tanis subar iha odamatan kotuk ne’ebé taka metin,” Zélia subliña.

Tuir nia katak iha selebrasaun Loron Internasionál Feto tinan ne’e, la’ós de’it selebra ho koor roxu no ai-funan, maibé hamriik ho fuan ne’ebé todan hodi reflete ba situasaun oioin ne’ebé feto maluk sira hasoru. Basá, dezigualdade jéneru iha edukasaun, saúde, no partisipasaun ekonómika sei nafatin aas. Taxa literasia ba feto no labarik-feto sei ki’ik-liu (68.8%) kompara ho mane no labarik mane (72.5%). Taxa mortalidade inan iha Timor-Leste mak 413 hosi moris-di’ak 100.000, ne’ebé dala-rua aas liu fali mídia mundiál nian. Feto sira barak liu mak servisu iha setór informál no prekariat (50.1%) kompara ho mane (39.2%). Taxa partisipasaun forsa traballu feto nian iha de’it 29.7%, ne’ebé ki’ik-liu fali mane sira-nian ho 50.1%.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!