OEKUSI, 20 Maiu 2026 (TATOLI) – Ministériu Justisa (MJ) liuhusi Serbisu Rejionál Rejístu Sívil Notariadu Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), kuarta ohin, atribui sertfikakadu nasionalidade timoroan liuhusi dalan kazamentu no naturalizasaun ba sidadaun estranjeiru hamutuk na’in-13 iha Oekusi.
Notísia relevante:MJ sertifika ema estranjeiru haat iha RAEOA sai sidadaun timor-oan
Diretór Serbisu Rejionál Rejístu Sívil Notariadu Oekusi, Júlio Coel, hateten, prosesu atribuisaun ne’e, bazeia artigu 30 husi konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) liuhusi lei númeru 9/2002, loron 05 fulan-Novembru, kona-ba lei nasionalidade hodi regula prinsípiu báziku hirak-ne’ebé hatuur kondisaun hodi fó lakon no hetan filafali nasionalidade.
“Sira na’in-13 ne’e, hetan nasionalidade liuhusi kazamentu no naturalizasaun, entaun ohin sira simu ne’e, tuir lei mak haruka,” Júlio Coel informa, iha ámbitu komemorasaun loron Restaurasaun Independénsia 20 Maiu, ne’ebé hala’o iha kampu Um de Maio, ohin.
Autoridade ne’e, esplika, prosesu atribuisaun ne’e fazeadamente, tanba atu hetan nasiolidade timoroan, tenke kumpre kritériu sira, primeiru tenke hela kle’ur ona iha territóriu Timor-Leste no kabén ho sidadaun timorense.
“Sira na’in-13 kumpre ona rekezitu, prosesu tuir sei iha tan, tanba balun foin daudaun partisipa teste, ne’ebé ohin ita fó uluk ba na’in-13 maioria feto hotu, husi nasaun viziñu Indonézia, tanba kabén ho sidadaun timorense,” nia afirma.
Notísia relevante:Sidadaun estranjeiru 200 iha Oekusi partisipa ezame nasionalidade
Yudith Anunu Siki husi kabupatén Timur Tengah Utara (TTU), sente orgullu no hato’o agradese ba Governu Timor-Leste, tanba mehi atu hetan sertifikadu nasionalidade nu’udar timoroan, hein tinan barak ona.
“Agradese boot ba Governu Timor-Leste, orgullu tanba ami hein tinan barak ona, ha’u tama mai Oekusi dezde tinan-2010, ohin loron mak foin hetan sertifikadu. Ami sente kontente tanba ida-ne’e ba ami-nia oan sira-nia futuru, no agora ba oin ami mós iha direitu ona hanesan timoroan, ne’ebé husu nafatin ba Governu kontinua prosesa ami-nia kolega sira-ne’ebé seidauk hetan,” nia orgullu.
Notísia relevante:Governu presiza rezolve sertifikadu nasionálidade ba sidadaun estranjeiru iha TL
Entretantu, rekizitu ba sidadaun estranjeiru ho tipu nasionalidade pur kazamentu maka tenke iha sertidaun kazamentu husi igreja, hela iha territóriu Timor-Leste mínimu tinan-lima no másimu tinan-10 ba leten, tenke iha vistu no pasaporte husi nasaun orijen, vistu rezidénsia permanénsia iha Timor no sertidaun moris.
Teste atu sai sidadaun timorense mak kobre matéria sira hanesan lian ofisiál tetun, portugés, kultura Timor-Leste, iha koñesimentu mínimu ba Konstituisaun RDTL, marxa (inu nasionál), bandeira no seluktan.
Nune’e, bainhira pasa ona iha faze teste, parte notariadu munisipál hato’o ba Ministériu Públiku (MP) hodi verifika iha rejistu kriminál ka la’e, no bainhira prosesu konklui ona maka Ministériu Justisa hatun filafali despaisu, públika iha Jornál Repúblika hafoin parte notariadu emite sertifikadu sidadaun nasionalidade.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





