DILI, 03 Juñu 2026 (TATOLI) — Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), hamutuk ho Komisaun Funsaun Públika (CFP) no Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC), lansa ofisialmente abertura ba Selebrasaun Loron Nasionál Funsaun Públika 2026 ho tema “Servisu Públiku Sensivel, Responsivu, Transparente, Justu no Efetivu.”
Prezidente Komisaun Organizadora, Auréo José António Sávio, hatete katak selebrasaun tinan ida-ne’e sei sai boot liután ho realizasaun atividade oioin, inklui desportu, arte no kultura, ne’ebé sei envolve instituisaun Estadu sira iha nasaun tomak.
“Selebrasaun ida-ne’e sai oportunidade importante atu hametin komitmentu hamutuk ba dezenvolvimentu servisu públiku ne’ebé modernu, transparente, responsivu no orientadu ba nesesidade povu nian. Komisaun organizadora prepara ona programa no atividade sira ne’ebé envolve partisipasaun husi instituisaun públika, ministériu sira, akadémiku no sosiedade jerál,” dehan Auréo ba jornalista sira iha Jardín Lecidere, Dili.
Nia esplika katak atividade prinsipál sira inklui kompetisaun desportiva hanesan mini-futebol, futsal, voleibol no basketebol, ho orsamentu hamutuk US$37.915, atu promove amizade, solidariedade no disiplina entre funsionáriu públiku sira.
Programa arte no kultura, ho orsamentu US$11.000, sei inklui kompetisaun korál, espozisaun hahán tradisionál no espozisaun kultura atu valoriza patrimóniu nasionál no identidade kulturál Timor-Leste nian.
Enkuantu, programa edukasaun no sensibilizasaun, ho orsamentu US$7.775, sei realiza semináriu nasionál no kompetisaun diskursu públiku atu hasa’e koñesimentu kona-ba importánsia servisu públiku. Iha mós programa Konvíviu Populár ho orsamentu US$44.700, ne’ebé destina atu hametin unidade no relasaun di’ak entre funsionáriu públiku no komunidade.
Atividade hotu-hotu ne’e sei remata ho serimónia kulminante Loron Nasionál Funsaun Públika 2026, ne’ebé sei realiza iha 4 Setembru 2026, iha Munisípiu Ermera.
Iha nia intervensaun, Provedor Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hatete katak atividade sira ne’ebé organiza ba Loron Nasionál Funsaun Públika la’ós de’it ho objetivu serimonial, maibé mós atu sai momentu reflesaun ba funsionáriu públiku sira.
“Ita hakarak atu tema ida-ne’e sai sentru ba ita nia reflesaun durante períodu komemorasaun ne’e. Bainhira atividade sira remata iha 4 Setembru iha Gleno, ita espera katak funsionáriu públiku sira fila ba ida-idak nia instituisaun ho hanoin foun no espírito foun atu kontinua kumpre juramentu no komprimisu ne’ebé halo bainhira tama iha funsaun públika, hodi servi sidadaun sira ho rigor no la ho diskriminasaun bazeia ba rasa, relijiaun ka orientasaun polítika,” hatete Lamukan.
Iha serimónia abertura ne’e, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, ne’ebé reprezenta Prezidénsia Konsellu Ministrus, rekoñese kontribuisaun importante funsionáriu públiku sira iha prosesu konstrusaun Estadu.
Nia subliña katak servisu públiku sensivel signifika kapasidade atu to’o ba sidadaun hotu-hotu, la’ós de’it sira ne’ebé hela iha área urbana, maibé mós komunidade sira iha área remota.
“Sidadaun hotu iha direitu atu asesu ba servisu públiku. Iha era dijitalizasaun ohin loron, ita presiza uza teknolojia atu hamenus distánsia entre servisu sira no komunidade, liuliu atu reduz prosesu birokrátiku ne’ebé durante ne’e hanaruk atendimentu ba povu,” dehan nia.
Kona-ba aspetu responsividade, Expedito hatete katak servisu públiku tenke prontu no lalais responde ba nesesidade komunidade nian.
“Povu labele hein kleur ba buat ne’ebé bele rezolve iha tempu badak. Ser responsivu signifika rona povu ho laran tomak no responde ho sentidu urjénsia no responsabilidade,” hatete nia.
Nia salienta katak transparénsia mak elementu importante ida atu prevene korrupsaun no hametin konfiansa públika ba instituisaun Estadu sira.
“Selebrasaun Loron Nasionál Funsaun Públika 2026 espera bele hametin espírito servisu funsionáriu públiku sira atu kontinua promove atendimentu ne’ebé sensivel, responsivu no transparente ba komunidade,” konklui Expedito.
Jornalista: Camilo de Sousa
Editór: Filomeno Martins





