iklan

INTERNASIONÁL, DILI, HEADLINE

Xefe Estadu konsidera Orsamentu Retifikativu nu’udar pasu normál proteje ekonomia

Xefe Estadu konsidera Orsamentu Retifikativu nu’udar pasu normál proteje ekonomia

Prezidente Repúblika, Jose Ramos-Horta. Imajen TATOLI/Egas Cristóvão

DILI, 03 Juñu 2026 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, konsidera mudansa orsamentál ka Orsamentu Retifikativu (OR) ne’ebé Governu lori ba Parlamentu Nasionál (PN) nu[udar pasu normál hodi proteje konsumidór no salvaguarda ekonomia rai-laran husi impaktu krize finanseira mundiál liuliu hasoru folin sasán no kombustível sa’e.

Notísia Relevante: PM Xanana konsidera orsamentu retifikativu atu garante estabilidade fiskál-globál

‎”Ne’e prosesu normal. Kuandu Governu para enfrenta situasaun krize ekonomia mundiál, ne’e para halo inisiativa balun hodi proteje konsumidór, proteje ita-nia ekonomia, para labele iha impaktu boot ne’ebé sei mosu iha ekonomia tanba folin hotu-hotu sa’e. Tenke halo retifikasaun,” Xefe Estadu hateten ba jornalista sira iha Aeroportu Internasionál Nicolau Lobato, Komoro, kuarta ne’e.

‎Prezidente foti ezemplu katak alterasaun ne’ebé la’o lori kbiit legál no la’ós hodi aumenta de’it montante orsamentu nian maibé bazeia ba reajustamentu nesesidade nian.

‎”Ne’e la’ós aumenta orsamentu, maibé muda ba, tenke tuir lei, labele foti orsamentu. Atu book, muda, tenke liuhusi parlamentu,” nia esplika.

‎Iha biban ne’e, Xefe Estadu mós manifesta nia haksolok tanba proposta alterasaun ne’ebé Governu aprezenta la hetan reduasaun ka votu kontra husi deputadu sira iha uma-fukun Parlamentu Nasionál.

‎”Ha’u kontente katak laiha votu negativu maioria vota a-favór, balun abstenisaun, ne’e mós di’ak. Pelumenus laiha votu negativu, hatudu katak Governu esplika didi’ak oinsá atu foti orsamentu ne’e para responde ba situasaun atuál,” nia haktuir.

‎Relasiona ho dekretu-lei ka diploma sira-ne’ebé presiza promulgasaun urjente husi Palásiu Prezidensiál, Xefe Estadu hateten katak nia parte prontu atu asina kedas hodi labele tesi kbiit ezekusaun nian, maske dala ruma kestaun burokrasia husi parte jurídika nian mak tarde.

‎”Ohin kedas, ha’u mai husi ne’ebá. Baibain ne’e mai ha’u, ha’u-nia jurídiku sira-ne’e demora, demora. Se mai iha ha’u-nia liman, ha’u nein liga jurídiku sira-ne’e, ha’u asina de’it,” Ramos-Horta dehan.

Jornalista : Horténcio Sanchez

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!