DILI, 13 Jullu 2026 (TATOLI)-Deputadu husi bankada Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Nasionál Timorense (CNRT, sigla portugés), Natalino dos Santós, elojia serbisu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no entidade relevante sira seluk ne’ebé konsege deteta no dezmantela rede scam call center ne’ebé hala’o atividade ilegál iha Timor-Leste.
Nia hateten katak operasaun ne’e reprezenta susesu ida ne’ebé PNTL, Ministériu Interiór, liuliu ajente intelijénsia ne’ebé serbisu maka’as hodi identifika rede krime ne’e.
Governu Dasiak iha kompromisu halakon tiha krime transnasionál. Ida-ne’e hatudu boa vontade Governu ida-ne’e atu deteta no kaptura sasán sira ilegál”, nia hateten.
Deputadu dehan atividade illegal sira mosu tanba frajilidade iha kontrolu internu, maibé atuasaun lalasi husi autoridade sira hatudu katak Timor-Leste maski nasaun foun no ki’ik, kontinua konsolida nia instituisaun sira.
Kona-ba lejizlasaun, nia informa katak Parlamentu Nasionál, liuhusi Komisaun A ne’ebé trata AsuntuKonstitusionál no Justisa, prepara ona ezbosu Lei Krime Sibernétika hodi fó prioridade atu ba diskusaun no aprovasaun iha lejizlatura ida-ne’e.
Iha fatin hanesan, deputada husi bankada Frente Revolusionária Timor-Leste Independente (FRETILIN), Cristina Yuri Ribeiro, alerta ba Governu atu toma medida séria atu kombate krime online scam iha Timor-Leste.
Nia preokupa kona-ba seguransa nasionál no kapasidade Governu atu prevene no kombate krime organizadu transnasionál.
“Dezde tinan 2025, kontinua haree operasaun boot sira ne’ebé rezulta iha detensaun sidadaun estranjeiru barak mai husi Indonézia, Xina no Kamboja, ne’ebé suspeitu envolve iha atividade ilegál hanesan scam call centre, jogu ilegál no krime finanseiru”, nia dehan.
Nia sublina katak responsabilidade Governu nian mak deteta risku antes, prevene antes no taka dalan ba rede krime sira molok sira hametin an iha rai-laran.
Tuir nia, frajilidade iha sistema seguransa no kontrolu bele fasilita entrada rede krime no husu halo investigasaun ne’ebé kle’an, prosesu transparente no implementa lei ne’ebé hanesan ba ema hotu no la haree ba nasionalidade, osan ka influénsia polítika.
“Tanba krime organizadu labele opera mesak. Rede internasionál normalidade presiza apoiu lokál, fasilidade lokál no estrutura lokál. Investigasaun tenke to’o ba ema hotu ne’ebé envolve, tuir evidénsia no tuir lei”, dehan.
Nia fó hanoin ba Governu katak responsabilidade ba kestaun referida l bele tau de’it ba PNTL no polísia halo sira-nia serbisu, maibé responsabilidade polítika hela iha Governu, tanba nia mak define polítika seguransa nasionál, kontrola sistema imigrasaun, lidera koordenasaun entre Polísia, Imigrasaun, Alfándega, Intelijénsia no Ministériu Públiku.
“Se la tau atensaun Timor-Leste bele sai fatin atrativu ba rede krime organizadu internasionál. Ida-ne’e sei estraga reputasaun nasaun ida-ne’ebé ita hotu luta atu harii, bele hamenus konfiansa investidór legál sira no bele afeta seguransa povu Timor-Leste rasik”, katak.
Nia husu ba Governu atu halo revizaun kompletu ba sistema imigrasaun no kontrolu fronteira, hametin sistema intelijénsia nasionál no partilla informasaun entre instituisaun sira.
Aliende ne’e fortalese kombate ba money laundering, fraude eletróniku no krime organizadu transnasionál, identifika no prosesa ema hotu ne’ebé envolve tuir evidénsia no lei.
Rekomenda mós atu harii sentru operasaun seguransa nasionál ida ne’ebé integra Polísia, Imigrasaun, Alfándega, Intelijénsia no autoridade relevante sira atu halo monitorizasaun permanente ba ameasa seguransa.
“Seguransa nasional la’ós asuntu polítiku deit. Seguransa nasionál mak garantia ba soberania, estabilidade no futuru rai ida-ne’e”, afirma.
Notísia relevante: Tribunál aplika medida tolu ba arguidu 27 iha kazu scam call center Metiaut
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




