OEKUSI, 13 Jullu 2026 (TATOLI) – Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Verónica Das Dorres, segunda ne’e, halo abertura ba formasaun kona-ba Bolsa da Mãe Kondisionál Saúde Nutrisaun Inan no Oan ba profisionál saúde sira inklui Ofisiál Tékniku Sosiál sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA).
Mekanizmu kondisionalidade iha programa ne’e bazeia ba Dekretu-Lei n.º 34/2022 ne’ebé regula Rejime Jestaun no Atribuisaun ba Prestasaun Sosiál hosi Bolsa da Mãe, ho meta estratifikasaun hodi dezenvolve kapitál umanu no hamenus pobreza interjerasionál iha Timor-Leste.
Ministra MSSI, Verónica Das Dorres, konsidera programa nu’udar prioridade husi Governu hodi fiksu ba munisipíu Oekusi, Ermera no Kovalima tanba tuir dadus kazu raes-badak (stunting) sei kontinua aas iha Timor-Leste. Alende ne’e, intervensaun ne’e aliña mós ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) 2011-2030 no Konsensu Nasionál ba Kombate Má nutrisaun.

“Tinan ne’e ita konsege halo lansamentu, ne’ebé serbisu ne’e todan uitoan maibé konforme ita-nia vontade, tanba ne’e serbisu ne’e nia xave mai husi saúde ho sosiál. Ita ko’alia ba asuntu sosiál povu nia moris tanba sosiál iha área barak, ne’ebé programa ne’e ita foku ba munisípiu tolu: Oekusi, Ermera no Kovalima tanba bazeia dadús raes-badak sei kontinua aas, ne’ebé ha’u sira-ne’ebé ohin partisipa formasaun ne’e sei luta maka’as ba programa ne’e,” nia hateten iha salaun IADE Oekusi, ohin.
Tuir dadus ofisiál publika iha Marsu 2025, taxa stunting iha labarik tinan lima mai kraik hela iha 47%, ho wasting (má nutrisaun aguda) iha 8.6% no todan-menus iha 32%. Kondisaun ne’e la’ós de’it afeta saúde labarik, maibé mós limita sira-nia kapasidade intelektuál, produtividade iha futuru, no kontribui ba mortalidade infantíl.
Xefe Departamentu Vijilánsia Informasaun Nutrisaun iha Ministériu Saúde, Dircia Maria Soares Araújo, esklarese katak objetivu formasaun ne’e atu halo orientasaun kona-ba implementasaun programa Bolsa da Mãe Kondisionál ba Saúde Nutrisaun Inan no Oan. Orientasaun ne’e hala’o ba profisionál saúde sira no Tékniku Sosiál sira iha Oekusi tanba sira ne’e maka sei implementa direta programa ne’e iha baze.
“Programa ne’e atu apoia benefisiáriu sira-ne’ebé vulneravel, liliu inan isin-rua sira, inan fó susu no labarik menus husi tinan tolu, sira atu hetan apoia sira-ne’e, tenke mai iha fasilidade saúde, konsulta inan isin-rua sira, labarik sira tenke hetan imunizasaun, tenke tetu sira-nia todan no hatene estatutu nutrisaun, hetan vitamina no hetan edukasaun kona-ba saúde nian tantu prátika fó hahán no fó susu depois hetan suplementu LNS atu apoia sira-nia nesesidade,” nia informa.
LNS –Lipid-based Nutrient Supplements (Suplementu Nutritivu bazeia ba Bokur/Lipídiu). Suplementu ida-ne’e prodús ho dezenvolvimentu teknolojia kulinária no kímika ne’ebé iha kapasidade hodi fó resposta lalais no efikás ba subnutrisaun no falta mikronutriente sira.
Tanba ne’e, nia espera liuhusi formasaun ne’e, profisionál saúde no pesoál serbisu sosiál sira bele hahú hala’o ona serbisu ne’e iha fasilidade saúde sira iha territóriu Oekusi, komposta husi sentru saúde lima no postu saúde 20-resin.
Entretantu, matéria formasaun ne’ebé hala’o durante loron lima iha salaun IADE Oekusi bazeia mós ba padraun husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), ne’ebé kobre konseitu tékniku sira tuir mai ne’e:
Ai-han
Nu’udar substánsia ne’ebé kompostu esensialmente husi proteína, karboidratu, bokur (lipídiu), no nutriente sira seluk ne’ebé uza iha isin hodi sustenta kreximentu no prosesu vitál sira no hodi fornese enerjia. Absorsaun no utilizasaun ai-han husi isin maka fundamentál ba nutrisaun no fasilita husi dijestaun.
Nutriente
Substánsia kímika sira-ne’ebé hetan husi ai-han sira no fó nutrisaun esensiál ba manutensaun moris nian no ba kreximentu.
- Makronutriente (Makros): Hanesan rekerimentu nutriente ne’ebé barak ba isin — hanesan karboidratu, proteína, no bokur — ne’ebé fó enerjia no konstrui tésidu korporál (build tissue), sukat ho grama (g).
- Mikronutriente (Mikros): Hanesan vitamina no minerál sira-ne’ebé isin presiza uitoan de’it — sukat ho mikrograma ka miligrama — ba prosesu esensiál sira mak hanesan funsaun imunidade no metabolismu, nu’udar nesesidade hodi fó balansu no dieta saudavel.
Nutrisaun
Nutrisaun maka parte krítiku ida ba saúde no dezenvolvimentu. Nutrisaun ne’ebé di’ak liután iha relasaun ho hadi’a saúde kosok-oan, labarik no inan nian, sistema imunidade ne’ebé forte liu, isin-rua no partu ne’ebé seguru liu, risku ki’ik liu ba moras la da’et (moras króniku hanesan diabetes mellitus no moras kardiovaskulár), no moris naruk, duni labarik sira-ne’ebé saudavel aprende di’ak liután.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




