OEKUSI, 02 Jullu 2026 (TATOLI) – Ministériu Edukasaun (ME) hala’o diseminasaun informasaun ba dirijente eskola sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA). Atividade ne’e ho objetivu atu halo preparasaun másimu ba realizasaun Ezame Nasionál tinan eskolar 2026.
Tékniku ba Ezame Nasionál iha Ministériu Edukasaun, Domingos da Costa Belo, esplika katak diseminasaun ne’e nia alvu mak diretór no adjuntu diretór sira, nune’e sira bele orienta fali manorin (profesór) sira iha idak-idak nia eskola.

“Objetivu husi diseminasaun ne’e, ita atu esplika kona-ba preparasaun dokumentu sira, hanesan kandidatu estudante nia biográfia, notas primeiru períodu no segundu períodu nian. Tanba estudante sira-nia direitu, dever, no oinsá atu partisipa iha ezame nasionál, ita mós esplika kona-ba kn’ar loloos profesór vizilante sira-nian. Sira tenke halo sira-nia papél ho di’ak, nune’e ita hotu bele kontribui ba ezame nasionál ne’ebé la’o ho susesu,” nia hateten iha Salaun Edukasaun Oekusi, kuarta ne’e.
Data no atensaun ba dadus biografia estudante
Domingos da Costa Belo fundamenta katak Ezame Nasionál ba tinan-2026 ne’e sei akontese iha loron 19 Outubru. Tanba ne’e, presiza tebes atu atualiza no fahe informasaun sedu ba dirijente eskola sira iha Oekusi. Sira tenke konfirma didi’ak ho inan-aman sira liliu kona-ba:
- Labarik sira-nia biografia no dadus esensiál.
- Dokumentu sertidaun batizmu.
- Sertidaun RDTL (Sertidaun Moris).
Sira presiza duni tau matan didi’ak ba dadus sira-ne’e nune’e labele komplikadu iha futuru. Error ruma iha dadus bele prejudika estudante sira uainhira atu kontinua sira-nia estudu ba ensinu sekundáriu ka ensinu superiór.
“Tanba iha tinan kotuk ne’e, iha buat balun fallansu, nune’e maka ohin mai iha ne’e hodi disemina atu hadi’a. La’ós fallansu boot, maibé tenke hadi’a hodi ba oin atu labele akontese tan,” nia fó hanoin.
Baze legál ba ezame nasionál no dokumentasaun
Atu garante kualidade, transparénsia, no legalidade ba prosesu ezame nasionál tomak, Ministériu Edukasaun depende ba enkuadramentu legál ne’ebé vigora iha Timor-Leste:
- Lei Ensinu Báziku (Lei No. 14/2008): Determina katak nu’udar responsabilidade Estadu nian atu avalia kualidade edukasaun liuhosi ezame nasionál, atu nune’e bele garante padraun koñesimentu ne’ebé uniforme no ekuitativu ba estudante hotu-hotu.
- Dekretu-Lei kona-ba Billete Identidade no Rejistu Sivíl: Konfirmasaun dadus liuhosi Sertidaun Nasimentu Repúblika Demokrátika Timor-Leste hakarak atu kumpre regulamentu legál sira kona-ba uza naran no faktu legál sira. Hirak-ne’e tenke iha konformidade perfeita ho Kartaun Eleitorál, Kartaun Identidade, ka Sertidaun Moris nian, hodi prevene diploma sira ne’ebé sei fó sai iha futuru atu labele sai sujeitu ba dezafiu legál.
- Dekretu Ministeriál husi Ministériu Edukasaun kona-ba Kalendáriu Eskolár no Sistema Avaliasaun: Estabelese loron 19 Outubru 2026 nu’udar data ofisiál ba inísiu avaliasaun finál (ezame nasionál) ba ensinu báziku no sekundáriu.
Notísia relevante:Ezame Nasionál nu’udár dezempeñu akadémiku hodi reafirma prinsípiu pedagójiku fundamentál
Importánisa implementasaun kurríkulu nasionál
Iha fatin hanesan, Reprezentante Diretór Edukasaun RAEOA, Jacinto Elo, nu’udar Koordenadór Formasaun Edukasaun, konsidera diseminasaun ne’e importante tebes ba manorin-na’in sira hodi hadi’a fallansu sira iha kotuk.
“Diseminasaun ne’e importante, tanba ekipa husi kurríkulu nasionál iha Ministériu Edukasaun maka fasilita dirijente eskola sira. Matéria sira-ne’ebé foti mós relevante tebes, hanesan oinsá atu priénxe diploma no kritéria sira ne’ebé ligadu ho ezame nasionál nian. Kona-ba identifika estudante no inan-aman ne’e tenke klaru, nune’e labele iha fallansu hanesan tinan kotuk,” nia hateten.
Koordenadór ne’e mós konfirma katak to’o daudaun ne’e Serbisu Rejionál Edukasaun Oekusi ladauk simu data kompletu ba kandidatu ezame nasionál nian, tanba parte eskola sira sei kontinua rekolla dadus hodi relata no haruka fali ba nível nasionál.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




