DILI, 25 Setembru 2025 (TATOLI)–Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru (KM), Kinta ne’e, aprova Projetu Proposta Rezolusaun haat husi Parlamentu Nasionál (PN) no Projetu Rezolusaun Governu ualu, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel.
Inisiativa ne’e nu’udar parte husi Timor-Leste nia adezaun plena ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).
Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel informa, Projetu Rezolusaun Governu ualu ne’e ba instrumentu legál sira ne’ebé kobre kona-ba polítika seguransa maibé barak liu mak parte ekonómiku, aleinde ne’e Rezolusaun husi PN ba akordu boot haat ASEAN nian.
“Ita hein ona iha faze ba Parlamentu Nasionál liuhusi Prezidente Parlamentu Nasionál sei baixa ba Komisaun B para depois lori ba iha plenária, entaun ida-ne’e konta dehan ita-nia kompromisu ba akordu haat ikus mak ne’e,” Vise-Ministra informa ba Jornalista sira, hafoin reuniaun Ezekutivu, iha Palásiu Governu.
Iha sorin seluk, Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo dehan, Rezolusaun haat ne’e nu’udar pakote ikus hodi kompleta rekezitu adezaun ba asosiasaun rejionál ne’e.
“Pakote ida-ne’e hodi kompleta tan pakote sira ne’ebé ita submete ona ba Parlamentu Nasionál no aprova ona iha Rezolusaun Governu, nune’e hein prosesu publikasaun,” Governante ne’e informa.
Notísia relevante : PN ratifika ho unanimidade adezaun Timor-Leste ba Karta ASEAN
Nia katak, lejizlasaun hirak ne’e nu’udar Timor-Leste nia kompromisu no tenke ratifika no dekreta hodi kompleta pakote sira pre-adezaun ninian, nune’e iha loron 26 Outubru rekezitu hotu bele kompleta ona.
Projetu Proposta Rezolusaun haat husi PN mak hanesan :
- Akordu ASEAN kona-ba komérsiu beins (ATIGA), protokolu alterasaun dahuluk ba ATIGA, protokolu kona-ba komérsiu foos no masin-midar no ninia Adenda.
ATIGA asina iha Tailándia iha tinan 2009, nu’udar instrumentu legál prinsipál ne’ebé regula liberalizasaun no fasilitasaun ba komérsiu beins entre Estadu-Membru sira ASEAN nian, liuhusi eliminasaun progresiva ba barreira tarifária no naun-tarifária sira, reforsu ba regra orijen, armonizasaun ba prosedimentu aduaneirusno promosaun ba merkadu rejionál ida-ne’ebé integradu.
Adezaun ba instrumentu sira-ne’e, aleinde kumpre rekizitu ida hosi Roteiru Adezaun ASEAN nian iha Pilár Ekonómiku, sei permite Timor-Leste hetan benefísiu hosi integrasaun rejionál, atrai investimentu, diversifika ninia ekonomia no hametin kompetitividade hosi setór produtivu nasionál.
- Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba Servisu (AFAS), nia protokolu, no akordu ASEAN kona-ba komérsiu servisu (ATISA).
AFAS asina iha Tailándia iha tinan 1995, nu’udar instrumentu legál prinsipál ASEAN nian ba liberalizasaun progresiva komérsiu servisu entre Estadu-Membru sira liuhusi eliminasaun restrisaun sira, reforsu kooperasaun rejionál, no abertura graduál setór ekonómiku sira. Protokolu 2003 introdús mekanizmu sira ne’ebé permite Estadu-Membru rua ka liu atu avansa lalais liu iha liberalizasaun setór espesífiku sira.
Adezaun ba instrumentu sira ne’e, aleinde kumpre rekizitu ida hosi roteiru Adezaun ba ASEAN iha pilár Ekonómiku, sei permite Timor-Leste atu integra plenamente iha rejime servisu rejionál, hametin kompetitividade no seguransa jurídika, atrai investimentu, diversifika ekonomia no promove kriasaun empregu, tuir objetivu dezenvolvimentu sustentável.
- Akordu ASEAN kona-ba Sirkulasaun Pesoa Singulár (MNP – Movement of Natural Persons).
Asina iha 2012 iha Kamboja, akordu ida-ne’e ho objetivu atu fasilita prezensa temporáriu husi prestadór servisu – hanesan vizitante negósiu sira, traballadór sira ne’ebé transfere entre emprezas no fornesedór servisu kontratuál sira -entre Estadus-Membrus ASEAN nian, tuir akordu kuadru kona-ba servisu (FAS).
Adezaun ba instrumentu ida-ne’e, aleinde kumpre rekizitu ida hosi Roteiru Adezaun ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku, sei permite garante mobilidade seguru no reguladu ba prestadór servisu timoroan sira iha merkadus rejiaun nian, iha tempu hanesan hodi garante protesaun ba merkadu traballu nasionál no armonizasaun polítika migrasaun nian sira kona-ba entrada temporária profisionál sira hosi Estadu-Membru sira seluk, bazeia ba prinsípiu transparénsia, serteza no laiha diskriminasaun.
- Akordu globál investimentu ASEAN nian (ACIA – ASEAN Comprehensive Investment Agreement ) no ninia protokolu haat.
Adota iha 2009 iha Tailándia no vigora dezde 2012, ACIA nu’udar enkuadramentu legál prinsipál ASEAN nian ba liberalizasaun, fasilitasaun, promosaun no protesaun investimentus. Akordu ne’e hetan atualizasaun husi Protokolu haat, ne’ebé adota entre 2014 no 2020, ne’ebé klarifika rezerva no kompromisu, define filafali konseitu legál sira, ajusta regra dezempeñu no reforsa prinsípiu la diskriminasaun.
Timor-Leste nia adezaun ba ACIA no ninia Protokolu haat, aleinde sai hanesan rekizitu ida neʼebé hatuur iha Roteiru Adezaun ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku, sei reforsa seguransa jurídika, serteza no atrasaun nasaun nian ba investimentu diretu estranjeiru, iha tempu hanesan promove dezenvolvimentu sustentável no diversifikasaun ekonómika.
Projetu Rezolusan Governu ualu mak hanensan:
- Memorandu entendimentu revistu kona-ba estabelesimentu fundasaun ASEAN no nia protokolus modifikativu.
Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne’e, aleinde sai rekizitu ida hosi Roteiru Adezaun ba ASEAN iha ámbitu Pilár Polítika no Seguransa nian, sei permite integrasaun plena iha Fundasaun nia atividade sira, hodi hetan benefísiu hosi programa kapasitasaun, edukasaun, juventude no inkluzaun sosiál. Timor-Leste nia envolvimentu sei hametin kooperasaun rejionál, hodi garante oportunidade ba foin-sa’e sira, feto sira no grupu vulneravel sira, tuir objetivus dezenvolvimentu sustentável no Programa Governu Konstitusionál da-IX nian.
- Entendimentu ministeriál kona-ba kooperasaun ASEAN iha finansa no nia Protokolu alterasaun.
Timor-Leste nia adezaun ba Entendimentu no nia Protokolu sei fasilita partisipasaun iha mekanizmus diálogu, konsulta no kooperasaun téknika, hodi promove aliñamentu progresivu polítika fiskál no finanseiras nasionais nian ho padroins rejionais. Ida-ne’e nu’udar instrumentu polítiku no estratéjiku ne’ebé la impoin obrigasaun legál ne’ebé vinkulativu ka kompromisu finanseiru obrigatóriu, maibé ne’ebé hametin kredibilidade institusionál nasaun nian no nia integrasaun iha kuadru regulatóriu ASEAN nian.
Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste kumpre rekizitu seluk husi Roteiru Adezaun Plena ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku, hodi reforsa transparénsia, serteza no konfiansa husi parseiru rejionál no internasionál sira iha jestaun ba ninia finansa públika
- Komprensaun kona-ba kritériu ba klasifikasaun iha Nomenklatura Tarifária Armonizada ASEAN (AHTN).
Timor-Leste nia adezaun ba Entendimentu ida-ne’e, hanesan prevee ona iha Roteiru Adezaun Plena ba ASEAN, sei permite partisipasaun plena iha deliberasaun téknika sira hosi Diretór-Jerál Alfándega sira ASEAN nian, garante koerénsia hosi pauta aduaneira nasionál ho kritériu rejionál no mós hametin transparénsia no serteza iha troka komersiál.
- Akordu kona-ba rekoñesimentu ba sertifikadu inspesaun veíkulu komersiál ba veíkulu merkadória no veíkulu servisu públiku ne’ebé fó-sai husi Estadu-membru ASEAN.
Timor-Leste nia adezaun sei fasilita movimentu transfronteirisu veíkulu komersiál sira, halakon duplikasaun inspesaun rodoviária, armoniza prosedimentu tékniku no administrativu, no mós reforsa seguransa rodoviária, hodi promove konfiansa boot liu entre autoridades tránzitu no transporte rejiaun nian.
Instrumentu ida-ne’e integra Timor-Leste iha kadeia rejionál transporte no lojístika nian, sei hamenus kustu no tempu operasionál ba operadór nasionál sira, nune’e mós kontribui ba kompetividade ekonómika nasionál, tuir objetivu sira ne’ebé define ona iha Roteiru Adezaun ba ASEAN.
- Akordu kona-ba rekoñesimentu ba karta kondusaun doméstika ne’ebé emite husi nasaun ASEAN sira.
Timor-Leste nia adezaun sei permite sidadaun sira ho karta kondusaun ne’ebé fó-sai iha nasaun sira ASEAN nian atu kondús temporariamente iha rai-laran ho nia karta kondusaun ne’ebé válidu, no sidadaun timoroan sira sei hetan benefísiu hosi rejime hanesan iha Estadu-Membru sira seluk. Akordu ne’e simplifika prosedimentu administrativu sira, hamenus barreira ba vizitante sira, fasilita mobilidade no promove integrasaun sosioekonómika rejionál
Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste armoniza nia rejime jurídiku ho normas sirkulasaun rodoviáriu ASEAN nian, hametin konfiansa mútua entre autoridade tránzitu rejiaun nian no kria kondisaun atu hasa’e turizmu no mobilidade povu iha rejiaun ne’e.
- Memorandu entendimentu kona-ba kompromisu Servisu Aéreu Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku nian ho parseiru diálogu sira.
Instrumentu ne’e determina katak kualkér Estadu-Membru ne’ebé selebra akordus servisus aéreus ho Parseiru Diálogu sira tenke fó tratamentu ne’ebé la’ós aat liu/ne’ebé la’ós desfavoravel ba Estadu ASEAN sira-seluk, kompara ho tratamentu ne’ebé fó ba parseiru esternu, hodi hametin koerénsia enkuadramentu legál /rejime jurídiku aviasaun sivíl rejionál nian. Ninia adezaun depende ba ratifikasaun anteriór ba akordu sira transporte aéreu ASEAN nian (MAAS, MAFLPAS, no MAFLAFS).
Hodi adezaun ba Memorandu ida-ne’e, Timor-Leste kumpre rekizitu fundamentál ida hosi Roteiru Adezaun Plena ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku, hodi konsolida nia partisipasaun iha Merkadu Úniku Aviasaun ASEAN nian no kria kondisaun sira hodi hametin konektividade, atrai investimentu, impulsiona turizmu no kontribui ba kreximentu ekonómiku sustentável nasaun nian.
- Akordu kona-ba estabelesimentu Sentru ASEAN ba Enerjia (ACE) no Protokolu Alterasaun
Timor-Leste nia adezaun ba ACE sei permite nasaun ne’e integra plenamente iha mekanizmu kooperasaun enerjétika ASEAN nian, hodi hetan benefísiu hosi asesu ba dadus, estudus, rede koñesimentu nian no programa kapasitasaun téknika, no mós oportunidade sira investimentu no kooperasaun nian iha efisiénsia enerjétika no tranzisaun ba enerjias limpas (moos).
Adezaun ida-ne’e mós hametin seguransa no reziliénsia enerjétika nasionál, tuir objetivu sira husi Roteiru Adezaun ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku no prioridades Programa Governu Konstitusionál IX nian.
- Akordu kona-ba estabelesimentu Sentru Koordenasaun ASEAN ba Saúde Animál no Zoonoze (ACCAHΖ).
Timor-Leste nia adezaun ba ACCAHZ, aleinde sai hanesan rekizitu ida ne’ebé hatuur iha roteiru adezaun plena ba ASEAN iha pilar sosiokulturál, nu’udar pasu estratéjiku ida hodi hametin reziliénsia sistema nasionál saúde animál no saúde públika nian, konsolida seguransa ai-han no kontribui ba estabilidade setór agropekuáriu nian.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editora : Julia Chatarina





