DILI, 17 outubru 2022 (TATOLI)—Reprezentante World Health Organization (WHO), Arvind Mathur, hateten kualidade ai-moruk ladi’ak bele kauza estraga no perigu tebes ba pasiente sira.
“Hanesan ita hotu hatene, ai-moruk ne’e uza atu kura no sira-ne’e hanesan sasán ne’ebé forte tebes atu proteje saúde. Maibé ai-moruk sira-ne’ebé ita sala mak halo pasa reseita, ka iha ai-moruk kualidade ladi’ak bele kauza estraga no perigu tebes ba pasiente sira-nia moris,” Arvind Mathur hateten ba jornalista sira, iha atividade “Technical Seminar” ba Loron Mundiál Pasiente Seguru, iha Hotel Novo Turismo, Lecidere, Dili, segunda ne’e.
Ho ne’e, reprezenta WHO ne’e hateten sei laiha ema ida mak presiza hetan estraga ka perigu bainhira simu tratamentu iha mundu ne’e.
Nia dehan, pasiente ida hosi ema na’in-20 ne’ebé mak vizita fasilidade saúde entaun ida-ne’e perigu ida-ne’ebé bele evita no pasiente ida hosi na’in-haat ne’ebé hetan konsekuénsia ne’ebé bele ameasa sira-nia morism estraga ne’ebé iha relasaun ho ai-moruk mos konstitui metade hosi totál perigu sira-ne’ebé bele prevene tan de’it kuidadu ne’ebe la seguru.
Kustu ne’ebé assosia ho erru medikamentu ai-moruk nian hetan estimasaun hamutuk billaun $42, ida-ne’e bele evita karik erru medikamentu ne’ebé bele prevene.
Perigu ne’ebé bele prevene ida-ne’e no rekuinese problema substansiál no rekuiñese komplesidade hosi ai-moruk iha relasaun ho perigu sira0ne’ebé bele prevene no redús fó dalan ba Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) atu hili tema “Ai-moruk seguru” ba loron mundiál pasiente seguru nian.
“Ha’u kongratula Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), Ministériu Saúde (MS) no ema hotu ne’ebé mak partisipa ona iha komemorasaun “Loron Pasiente Seguru 2022” iha 17 setembru 2022, iha Dili, ne’ebé sai testemuña ba ahi nia naroman hosi ofisina importante sira ho kór laranza ho tematiku “walk the talk” implementasaun ne’ebé susesu tebes,” nia dehan.
Iha tinan ne’e, dezafu pasiente seguru mundiál no kampaña ida-ne’e inspira atu hasa’e konxiénsia globál hosi problema aas hosi periqu ne’ebe iha relasaun ho a-moruk advoka asaun urjente hotu hadi’ak medikamentu seguru.
“Envolve ema hotu iha esforsu tomak atu hadi’ak medikamentu seguru, haforsa pasiente no família sira kona-ba uzu medikamentu ho seguru no hasa’e tan ninia implementasaun,” nia dehan.
OMS promove ona medikamentu seguru liuhosi dezenvolve matadalan no tau pasiente sira sai hanesan sentru ba prosesu medikamentu. Liuhosi informa no haforsa pasiente sira, liuhosi fó naran, labele no hadi’ak liután pakote ai-moruk nian, ajuda servisu-na’in saude sira atu evita erru sira no liuhosi hadi’ak sistema no pratika medikál sira bele redús risku atu estraga ka fó perigu.
“Tanba ne’e, ohin, semináriu tékniku ida-ne’e nu’udar oportunidade importante ida-ne’ebé sei haree kona-ba abordajen estratéjiku no sei haforsa ita-nia kompromisiu hodi garante sistema saúde ne’ebé iha kualidade di’ak no seguru ba ema Timor-Leste tomak,” nia dehan.
Sira-nia parte konsiente katak pasiente seguru ne’e foku ba iha parte kliniku sira-nian, sira-ne’ebé espera atu garante katak médiku sira sei pasa reseita ai-moruk ho seguru, fó no administra ai-moruk ne’ebé apropriadu no monitoriza uzu ai-moruk nian.
Ministra Saúde (MS), Odete Maria Freitas Belo, hateten informasaun no komunikasaun importante tebes no presiza envolve pasiente no profísionál sira saúde halo esforsu hamutuk hodi hadi’a kualidade saúde, salva ema-nia vida no minimiza risku asidente ba moras.
“Nune’e ita presiza involve pasiente ativamente ita-nia kuidadu liuhousi asesu informasaun kona-ba ninia tratamentu, intervensaun nomós prosesu edukasaun no formasaun kona-ba saúde nian,” MS dehan.
Governante ne’e hatutan, jestór saúde presiza halo servisu ho ekipa hodi garante kondisaun teste ida ba materiál ba seguransa pasiente nian.
“Kria kultura seguransa no ijiene iha fatin servisu no mós kontinua promove no kapasita atividade profisionál saúde sirn-nian hodi hadi’a sira-nia abilidade no kuiñesimentu iha área pasiente seguru nian,” nia dehan.
MS rekuiñese katak investimentu ba pasiente seguru bele iha impaktu boot iha ekonómia finanseira no nvestimentu ba pasiente seguru nu’udar prioridade nasionál iha área saúde individuál, privada no saúde koletiva.
Tanba ne’e, nia hateten, iha oportunidade ida-ne’e atu husu ba profisonál sira hanesan prekizadór instituisaun akadémika no asosiasaun profisionál ida-ne’ebé iha interrese temátika kona-ba pasiente seguru, atu hotu-hotu buka evidénsia estratéjiku.
Relasiona ho saúde, medikamente ne’ebé sein danu sai tema prinsipál ba tinan ida-ne’e, tanba OMS nia hakarak alerta mundiál kona-ba nesesidade atu adota abordajen sistemátika no promove prátika seguru ba ai-moruk nian ne’ebé ho objetivu atu redús danu evitaves liga ho má prátika.
“Ita nafatin fó seguransa ba pasiente mak dahuluk kuiñese, verifika no husu. Kuiñese katak ai-moruk saida mak ita atu fó ba pasiente no pasiente iha obrigasaun atu hatene ai-moruk saida mak nia atu simu, maibé importante mak verifika uluk lai,” nia dehan.
Jornalista : Osoria Marques
Editór : Cancio Ximenes




