DILI, (TATOLI) – Governadór Banku Sentràl Timor-Leste (BCTL–Banco Central Timor Leste), Abrão de Vasconselos foin lais ne’e lansa projetu transferènsia nasionàl ba implementasaun Automated Teller Machine (ATM), pontu venda no funsionamentu banku movél ba banku sira ne’ebè hetan ona lisensa.
Tuir komunikadu ne’ebé Tatoli asesu katak, hafoin prosesu konkursu internasionál, BCTL hili rede pagamentu multibanku iha Portugal, SIBS Internasionál atu fornese sistema foun ne’e.
SIBS Internasionál ho espesialidade ba pagamentu eskala boot ne’ebé opera iha Eropa no Afrika ho prosesu transaksaun billaun neen resin kada tinan no halo atividade barak ona, kobre kanal no instrumentu pagamentu hotu.
Nesesidade kliente iha área pagamentu hotu sei atende husi SIBS liuhosi servisu komplementar Bussiness Process Outsourcing (BPO).
Karteira servisu SIBS hanesan inigualável, desde servisu pagamentu inovadór sira, servisu terminál iha kaixa eletróniku no rede POS, solusaun movél, virtuál no internet, jestaun no prosesu transaksaun to’o kapasidade prosesamentu ACH (hamos instrumentu pagamentu hotu–Check no kartaun, ho transferénsia kréditu SEPA no solusaun débitu nian direktu SEPA).
Faze dahuluk projetu nasionál ne’e sei permite ATM ne’ebé hasai husi banku komersiál iha Timor-Leste (ou kartaun viza ne’ebé fó sai husi banku estranjeiru) atu uza ATM ou pontu husi faan venda iha Timor-Leste atu foti osan ka halo pagamentu ba sasan no servisu.
Sistema ne’e suporta kartaun kréditu ne’ebé hasai husi banku lokál sira.
Projetu ne’e sei integra ho telekomunikasaun tolu atu fornese servisu pagamentu liuhosi Smart Phone inklui enxe pulsa, istóriku transaksaun inkéritu no kapasidade atu halo pagamentu liuhosi telefone ba ema hotu no empreza.
BCTL ho governu sei halo diskusaun atu dezenvolve aplikasaun nasionál ne’ebé permite kliente halo pagamentu taxa ba governu no enkargu govermentál, objetivu permite ema selu impostu la-presiza husi banku.
Espera dezenvolvimentu ida ne’e bele halo sistema pagamentu iha Timor-Leste sai modernu iha mundu.
BCTL iha responsabilidade atu apóiu dezenvolvimentu ekonómiku ho teknolojia ne’ebé permite nasaun hotu atu asesu servisu bankáriu no pagamentu avansadu no promove inkluzaun finanseira no dezenvolvimentu ekonómiku.
Jornalista: Julia Chatarina
Editora: Rita Almeida