DILI, (TATOLI) – Primeiru Ministru, Rui Maria de Araújo hateten, prosesu utilizasaun sistema saúde na família durante ne’e ladauk kompletu, nune’e labele fó atensaun liu ba sistema hodi haluha pasiente.
“Utilizasaun sistema labele lori ita ba fó atensaun liu sistema no haluha pasiente maibé sentru atensaun ba profesionál saúde mak ema ne’ebé presiza asisténsia médiku”, hateten Xefe Governu iha nia intervensaun ba workshop kona-ba inovasaun kobertura saúde universál iha Timor-Leste liuhosi teknolojia informasaun no komunikasaun atu introduz liu tan sira ne’ebé ladauk utiliza sistema dijitalizasaun.
Workshop ne’ebé hala’o iha salaun ministériu saúde, Kaikoli, ohin, nia dehan, profesionál saúde sira labele depende liu ba sistema dijitalizasaun hodi haluha pasiente ho razaun kuandu eletrisidade mate sistema labele funsiona, nune’e importante liu mak tenke atendimentu foku ba pasiente.
Nia hatutan, prosesu dispensarizasaun ho komplementu rejistu saúde elektrónika ne’e hakarak atu lori saúde ba família hotu iha Timor-Leste no uza família hanesan sentru atensaun no kuidadu primáriu.
“Atensaun primária ne’ebé ita hakarak atu halo ho nia foku iha família, individu sira iha família laran sai komponente hosi família tenke sai atensaun, nune’e mak ita halo dispensarizasaun”, afirma.
Hatutan tan, konsekuénsia hosi dispensarizasaun mak teknolojia moderna bele ajuda halo servisu di’ak liu tan, ajuda liga atensaun primária ho kuidadu ospitalár hodi taka sikúlu, enkuantu iha mós komponente saúde públika nian, dispensarizasaun eh vizita domisiliariu la’os atu deteta ema nia moras maibé atu haree mós risku ne’ebé sira infrenta.
Programa saúde na família hakarak lori atensaun saúde komprensiva, komponente saúde públika, komponente atensaun primária no komponente ospitalár.
Jornalista: Zezito Silva
Editora: Rita Almeida