iklan

NASIONÁL, EDUKASAUN, MUNISÍPIU

2018 UNTL Simu Estudante 3500, Fahe Almamater Ba 2946 Pesoa

2018 UNTL Simu Estudante 3500, Fahe Almamater Ba 2946 Pesoa

Isar bandeira iha UNTL, ohin. Foto: Mídia UNTL

DILI (TATOLI)-Reitór Francisco Miguel Martins informa, Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL) sei simu tan estudante foun ba tinan akadémiku ne’e mais menus estudante na’in 3500.

Nune’e retór husu ba funsionáriu, dosente no estrutura Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) atu reflete aan kona-ba serbisu ne’ebé mak halo tiha ona no saida mak sei halo iha tinan ida ne’e nu’udar dedikasaun ba Timor-Leste (TL).

“Ita sei simu tan estudante foun ba tinan akadémiku ne’e purvolta 3500, direta selesaun mai tama iha ne’e. Husi kanál tolu ne’ebé ita deside tiha ona atu tama diretamente liuhusi selesaun sira ne’e. Sei iha tan 2946 estudante ne’ebé UNTL simu tiha ona i aban sei fahe kazaku almamater iha territóriu tomak,” informa reitór Francisco Miguel Martins, iha Kampus Sentrál UNTL, Díli, iha serimónia isar bandeira, semana dahuluk 2018.

Nia hatutan, UNTL nia serbisu sei hala’o iha territóriu tomak liuhusi Fakuldade Edukasaun, Arte no Umanidade (FEAU) tanba kolaborasaun trilateral; programa ida husi Ministériu Edukasaun no Kultura (MEK), INFORDEPE (Instituto Nacional de Formação de Docentes e Profissionais da Educação de Timor-Leste) no UNTL atu fó formasaun no kapasita profesór sira ne’ebé hanorin hela iha ensinu báziku, eleva sira-nia kualidade ba nivel baxarelatu.

“UNTL ho responsabilidade todan ida ne’e, simu ho laran luak tanba ninia misaun atu fó formasaun kontinua. Ninia misaun fó kapasitasaun ba kuadrus tékniku sira atu dezenvolve ita-nia rain ida ne’e liu-liu profesór sira ne’ebé fó importánsia boot tebes ba ensinu báziku. Tanba simu husi ida ne’e mak mai iha universidade ida ne’e,’’ dehan reitór ne’e.

UNTL iha misaun boot ida tuun fila fali ba iha ensinu báziku reforsa sistema edukativu, kualidade iha ensinu báziku atu nune’e ita simu estudante iha nivel universidade ne’e iha kualidade.

Tanba kualidade, ita tenke fó importánsia ba iha ensinu báziku, ita fó importánsia kedas iha ensinu báziku, mai di’ak liutan iha universidade.

Konsekuénsia lójiku, la iha kualidade husi ensinu báziku, ita sei mai iha universidade ita sei la iha kualidade. Krítika husi públiku, governante, ita-nia sosiedade sívil; universidade la iha kualidade, la’ós universidade de’it maibé konsekuénsia lójiku husi karaik sa’e mai; la iha kualidade, ita universidade labele halo ida ne’e.

Tanba ida ne’e, universidade sente iha responsabilidade ida ne’ebé boot tebes, tuun ba kraik hodi eleva kualidade profesór sira ne’ebé mak hanorin hela iha ensinu báziku liu-liu profesór sira ne’ebé seidauk iha kualifikasaun, porezemplu profesór sira ne’ebé to’o de’it iha SMA (Sekolah Menengah Atas) ka grau universidade mós la hotu.

“Sira dedika sira-nia aan kleur ona i parese mós ita sira balun iha ne’e mós sira-nia produtu, balun mós produtu ba autoridade sira iha Timor laran tomak balun bele mós iha estranjeiru. Polítika Ministériu Edukasaun ida ne’e ha’u apoiu tebes,” afirma reitór universidade públiku ne’e.

Nia hatutan, nia apoia polítika MEK nian tanba la hasai profesór sira ne’e maibé hasa’e tan sira-nia kualidade hodi sira mós prienxe rejime karreira. La’ós prienxe rejime karreira, la’ós ne’e de’it maibé importante liu para eleva kualidade sistema edukativu iha ensinu báziku.

“Ita sei simu mós trezentus husi Ministériu Saúde, sira ne’ebé hala’o nia funsaun nu’udar enfermeiru no parteira, ne’ebé Ministériu Saúde mós iha nia interese atu eleva sira-nia kualidade ba nivel baxarelatu atu prienxe rekizitu mínimu tuir lei,” nia informa.

Reitór Francisco Miguel Martins haklaken, Kuandu ita simu hotu estudante sira ne’e, 3500 ne’ebé direta mai, 2946 ne’ebé UNTL la’o daudaun hela ona. Aban diretór jerál asuntu akadémiku ho nia ekipa sei tuun ba munisípiu hotu kedas atu lori sira-nia kazaku almamater fó ona sira, tanba sira estudante Universidade Nasionál Timor Lorosa’e.

Profesór sira sei dezloka ba iha ne’ebá atu hanorin sira; manuál, sílabu kompleta ona, tuun ba kraik atu fó sira, atu nune’e kinta, sesta no sábadu sira eskola. Segunda, tersa, kuarta sira serbisu hanorin.

“Ida ne’e importante ida atu halo nusa mak bele; sira ne’ebé tuir aulas ne’e iha área remota hodi eleva kualidade tuir polítika governu nian,” dehan reitór.

Nia mós husu tékniku administrativu no profesór UNTL sira atu hala’o loloos sira-nia kna’ar no ho responsabilidade maka’as tanba importante tebes.

“Ita karik serbisu oras ida rua de’it karik ba oras ne’en, oras ne’en karik ita tenke oras sanulu resin,” nia husu.

Entretantu iha primeira semana isar ba UNTL ne’e, ho naran no instituisaun hato’o boas festas no boas entradas ba estrutura makroo no mikro UNTL nian tomak.

(Jornalista: Rafy Belo)

(Editór : Manuel Pinto)

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!