iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, DILI, MUNISÍPIU

MAP-DJE Lansa Ona Pilotu Ba Sensu Agríkola 2018

MAP-DJE Lansa Ona Pilotu Ba Sensu Agríkola 2018

Ministru Agrikultura no Peska, Joaquim José Gusmão dos Reis Martins no DJE, Elias dos Santos Ferreira, lansa pilotu ba sensu agríkola 2018. Foto/Mídia MAP.

DILI, (TATOLI)-Ministériu Agrikultura no Peska ho Diresaun Jerál Estatístika (DJE) Ministériu Finansas lansa ona pilotu ba sensu agríkola 2018 ne’ebé sei realiza iha 26 novembru to’o 13 dezembru 2018 iha munisípiu ualu.

Ministru Agrikultura no Peska, Joaquim José Gusmão dos Reis Martins, hatete durante ne’e iha de’it sensu ba populasaun no umakain, entantu ba agríkola foin ba dahuluk akontese.

“Ida ne’e importante tebes para ita bele identifika ema ne’ebé maka serbisu loloos iha agrikultura, rai sira ne’ebé maka sai hanesan área protensiál ba agrikultura nian, animál hira, dadus sira ne’e maka ita atu hetan dadus loloos tuir padraun internasionál para uza ida ne’e halo ita-nia planu agrikultura bá oin”, Ministru afirma hafoin lansamentu ba pilotu sensu agríkola 2018 iha Komoro, ohin.

Foto hamutuk entrevistadór sira ho Ministru MAP. Foto/Mídia MAP.

Kona-ba sensu agríkola loloos ne’e sei hala’o iha marsu 2019, maibé pilotu ne’e sei halo iha munisípiu ualu, Postu Administrativu 19 no suku 30 inklui Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi-Ambeno (RAEOA) no tuir rejiaun tolu maka hanesan parte Leste kobre munisípiu Baukau no Vikeke, parte rai klaran kobre munisípiu Aileu, Ermera no Manufahi no Oeste sei kobre Kovalima no Bobonaru inklui RAEOA.

“Iha pilotu ne’e maka ita sei koko ita-nia kestionáriu sira ne’ebé ita atu husu, tablet sira ne’ebé ita fahe, ita haree took iha terrenu pergunta sira ne’ebé husu ne’e apár ka la’e ho ita-nia situasaun, se la apár durante pilotu nia laran, ita bele muda, halo ajusta para bele responde saida maka iha terrenu presiza”.

DJE, Elias dos Santos Ferreira, hatete iha pilotu ne’e entrevistadór sira sei uza ekipamentu eletróniku android ne’ebé maka muda husi sitema tradisionál ba fali eletróniku.

“Ita bá entrevista umakain uza android ne’e nia benefísiu maka bainhira entrevista hotu dadus husi suku manda diretamente mai iha nasionál hodi nune’e ita bele halo limpeza dadus no ita bele análiza, iha tempu badak bele lansa ida ne’e”.

Antes atu tun ba terrenu hodi implementa pilotu ida ne’e entrevistadór hamutuk 120 mai husi kada suku sei tuir treinamentu oinsá utiliza ekipamentu sensu nia hanesan GPS (Global Positioning System) atu sukat natar no to’os no kestionáriu ne’ebé sei husu ba agrikultór sira ne’ebé tau iha android ka ekipamentu eletróniku tanba iha pergunta kuaze 142 mak sei husu.

Elias hatutan pilotu ne’ebé hala’o iha munisípiu ualu ne’e tanba reprezenta suku balun iha tasi-ibun atubele hatene peskadór no foho leten atu hatene umakain ida hela iha fatin seluk no nia to’os ne’e kuaze la’o kilómetru rua ka tolu oinsá maka bele sukat.

“Tanba ne’e ita tenke koko hotu para hatene maizumenus umakain ida ne’e bá entrevista karik lori minutu ka oras hira ka depende, pur tantu ida ne’e ita bele halo tan sensu atuál ne’e ita hakarak halo semana rua ka fulan ida”.

Jornalista: Maria Auxiliadora

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!