DILI, 03 dezembru 2019 (TATOLI)-Komisaun Nasionál ba Kombate HIV/SIDA (vírus da imunodeficiência humana/Síndrome da imunodeficiência adquirida) komemora loron mundiál ba dala 16 ho tema Mai Ita Hamutuk Liberta Timor-Leste Husi Transmisaun HIV.

“Agora ema barak mak teste raan hodi hatene nia status maibé uluk ema ta´uk ladun mai tes raan maibé agora ita hotu nia esforsu tomak ema la ta´uk ema la moe hodi teste raan,” dehan Sekretariu Ezekutivu CNCS-TL, Daniel Marcal iha nia diskursu bainhira selebra loron mundiál hiv sida ba dala 16 iha Edifisiu CNCS-TL Lurumata, Dili, ohin.
Nia hateten, daudaun ne’e ema mai teste raan barak loos tanba ita identifika iha ne’ebá katak ema nee iha HIV/SIDA ida ne’e mak públiku tenke komprende ba rezultadu di’ak ita idetifika ema iha kazu HIV de’it seidauk to´o ba iha SIDA maibé ita labele salva ema nia moris.
Ida ne’e mak importante para públiku hatene katak rezultadu ne’ebé ita servisu ne’e di’ak no komesa ema barak mai husu atu koko raan rasik ne’e di’ak liután hodi bele hatene idaidak nia an tanba situasaun seksu livre ita-nia rain ne’e boot tebes, ba ema sira ne’ebé mak seksu livre ne’e balun koñese nia estatutu no balun la hatene nia estatutu no balun finji la hatene nia estatutu.
“Esforsu husi Komisaun Nasionál, Ministériu Saúde no mós parseiru internasionál para oinsá ita atu redús ka hamenus infeksaun foun HIV/SIDA tanba ne’e mak ita atu fó koñesimentu ba públiku hodi evita hahalok ne’ebé risku ba transmisaun HIV/SIDA nian”.
Sekretariu Ezekutivu Daniel Marçal fó hanoin, ema ne´ebé mak iha ona virus HIV, tenke ba halo tratamentu para bele asegura idaidak nia moris.
Ba ema sira ne’ebé mak afeta ona HIV/SIDA lalika ta´uk lalika moe ba koko ran atu konfirma ita-nia saúde para bele intervensaun lalais antes para HIV ne’e lalika nakfila an ba SIDA tanba SIDA ne’e lori ita ba susar nia laran.
Maibé ita daudaun ne’e iha ona progresu no ema barak mak iha ona koñesimentu maibé la’ós ba ema hotu hotu maibé ema barak livre husi ta´uk no moe sira tanba sira teste raan ne’e la ta´uk hanesan uluk ona no ema barak mak hetan ona rekoperasaun uluk ta´uk hemu ai-moruk agora ema hotu hemu ai-moruk Anti Retro Viral (ARV) tanba ema iha koñesimentu ne’ebé komesa hakle´an liu atu hatene moras ne’e.
Iha fatin hanesan, Diretòr Jerál Ministériu Solidariedade Sosiál Inkluzaun (MSSI) Rui Exposto hateten katak ita-nia populsaun iha Timor-Leste ita bele dehan katak 0,09% mak hetan ona moras HIV/SIDA maibé
ita mós tenki halakon diskriminasaun ba ema sira ne’ebé mak afetadu ba moras HIV ida ne’e. Ita hothotu tenke proteje no promove sira-nia direitu hanesan sidadaun bainbain iha Timor-Leste.
MSSI rekomenda ba CNCS-TL ne’ebé mak tutela ba iha MSSI katak husi dadus iha tinan-2003 too agora hamutuk 1.039 ne’ebé deteka hetan positivu ba HIV/SIDA, iha 400 itál de’it mak ativu halo tratamentu. Signifika, CNCS-TL nia papel tenke buka tuir ba ema sira ne’ebé mak seidauk hetan tratamentu ba HIV ne’e.
Entretantu iha serimónia komemorasaun loron mundiál ba HIV/SIDA ba 16 iha Timor-Leste ne´e, diretór jerál MSSI mós lansa sentru informasaun biblioteka HIV/SIDA nian.
Partisipa iha serimónia ne´e mak reprezentante Uniaun Europeia (UE), Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), Komadante Operasionál Munisípiu Dili no reprezentante Ministériu Saúde inklui estudante universitáriu sira.
Notísia relevante:Prevene HIV/SIDA, Inan-Aman No Igreja Iha Papel Importante Fó Atensaun Oan Sira
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Rafy Belo