iklan

NASIONÁL, HEADLINE, POLÍTIKA

Interkoneksaun Eletrisidade, Vise-Ministru Nicolau Rekoñese Presiza Tan Negosia ho RI

Interkoneksaun Eletrisidade, Vise-Ministru Nicolau Rekoñese Presiza Tan Negosia ho RI

Vise-Ministru Obra Públika, Nicolau Lino Freitas Belo. Imajen Tatoli/António Gonçalves

DILI, 06 marsu 2020 (TATOLI) – Governu liuhosi Ministériu Obra Públika (MOP) iha ona planu atu halo interkoneksaun liña enerjia eletrisidade ho Timór Osidentál (NTT, sigla indonézia), Repúblika Indonézia (RI).

Ba inisiativa ida ne’e, Vise-Ministru Obra Públika, Nicolau Lino Freitas Belo, rekoñese presiza halo esforsu maka’as atu negosia iha nível polítika ho Indonézia, tanba kestaun ne’e nu’udar polítika VIII Governu.

Tanba ne’e, Governu liuhosi Konsellu Ministru fó ona podér ba MOP atu halo negosiasaun ho Governu RI, hodi dada no halo negósiu enerjia eletrisidade ba Timór Osidentál ne’ebé polítikamente informa ona ba Indonézia, maibé téknikamente seidauk iha diskusaun ruma.

Ho plenu podér hosi ezekutivu sira, MOP sei avansa ba arranjamentu téknika atu viabiliza projetu interkonesaun iha setór enerjia eletrisidade.

“Daudaun ne’e ita presiza esforsu maka’as atu negosia iha nível polítika ho Indonézia atubele implementa interkonesaun elétrika ne’e, maibé ita presiza fazeadamente tanba ita hein seidauk iha resposta pozitivu husi parte Indonézia”, informa Vise-Ministru Nicolau ba Agência TATOLI iha sentru Kovensaun Dili (CCD,sigla portugés), sesta ne’e.

Nia haktuir, antes ne’e Ministru Obra Públika, Salvador Eugénio Soares dos Reis Pires ho ninia omólogu Ministru Obra Públika no Abitasaun Indonézia, Mochamad Basuki Hadimuljono iha ona diskusaun polítika kona-ba interkoneksaun liña enerjia eletrisidade ba Timór Osidentál iha tinan kotuk liubá, maibé seidauk iha kontinuasaun ba diskusaun ne’e.

“Ne’e Presiza diskusaun kle’an liu iha nível polítika entre nasaun-rua atu haree posibilidade ba interkonesaun no dadaun ne’e ita hein resposta husi Indonézia”, nia akresenta.

Maski nune’e, nia dehan daudaun ne’e MOP hahú estabelese ona ekipa interministeriál, ne’ebé kompostu husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) atu negosia ho Indonézia ba potensialidade halo projetu interkonesaun enerjia.

Nune’e mós, bazeia ba estudu hatudu katak iha vantajen husi interkonesaun rejionál no posibilidade Timor-Leste komersializa eletrisidade ho Indonézia.

Esportasaun eletrisidade ne’e sei liuhosi produsaun Sentrál Elétrika Hera no Betano tanba sentrál rua ne’e halo produsaun enerjia pur volta 50 Megawatt (MW).

Projetu ne’e rasik bazeia ba nota entendimentu entre Timor-Leste no Indonèzia iha tinan-2014.

Nicolau konsidera, polítika Governu ne’e di’ak tanba Indonézia rasik nia demanda enerjia sa’e ba bebeik haree ba númeru populasaun ne’ebé aas, signifika Indonézia tenke halo investimentu kapitál boot hodi harii sentru produsaun foun, nune’e bele akomoda demanda ne’e, enkuantu iha Timor-Leste produsaun enerjia sei bele akomoda populasaun iha territóriu.

Antes ne’e, Ministru Obra Públika no Abitasaun Indonézia, Mochamad Basuki Hadimuljono, informa kona-ba planu interkonesaun elétrika husi Timor-Leste ba Timor Osidentál, nia parte sei informa ba ministru kompetente Indonézia nian hodi kontinua diskusaun ho Timor-Leste.

“Ne’e Presiza diskusaun kle’an iha nível polítiku entre Governu rua, maibé ha’u sei hato’o ba ministru kompetente”, katak Ministru Mochamad.

Nia dehan tan, iha NTT konstrui ona barrajen bee ho kuantidade boot iha Kefa-Menanu, ne’ebé tuir planu sei prodús enerjia eletrisidade boot.

Jornalista: Florencio Miranda Ximenes

Editora: Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!