iklan

NASIONÁL, HEADLINE

CI komprometidu kombate “hoax” ho literásia mídia no literásia dijitál

CI komprometidu kombate “hoax” ho literásia mídia no literásia dijitál

Prezidente Conselho de Imprensa, Virgilio Guterres. Dokumentasaun Tatoli

DILI, 29 setembru 2002 (TATOLI)–Prezidente Konsellu Imprensa (CI-sigla Portugés), Virgílio da Silva Guterres, hateten Conselho de Imprensa komprometidu ona ho parseiru sira no CI nia misaun rasik mós atu kombate informasaun falsu (hoax) liuhosi literásia mídia atu públiku iha kapasidade atu selesiona informasaun ne’ebé mak fó benefísiu di’ak ba nia.

Virgilío hatutan, aspeitu ida tan atu kombate hoax mak liuhosi literásia dijitál tanba iha teknolojia avansadu ne’e ema hotu hatene uza smartphone no andorid atu proteje nia-aan no uza ho responsabilidade katak uza mídia sosiál ne’e la’ós atu atake ema seluk nia dignidade.

Notísia Relevante: CI koopera ho Estadu haree kuadru legal atu garante asesu informasaun

“Conselho de Imprensa komprometidu ho parseiru sira no ho CI nia misaun atu kombate informasaun falsu (hoax) liuhosi literásia mídia atu públiku iha kapasidade atu selesiona informasaun ne’ebé mak nia haree di’ak ba nia. No, literásia dijitál liuhosi utiliza smartphone no andorid atu proteje sira-nia aan no uza ho responsabilidade katak uza mídia sosiál ne’e la’ós atu atake ema seluk nia dignidade. Bainhira lia falsu mak implika ema-nia dignidade ka ameasa-ema nia seguransa, ha’u hanoin lei iha hodi regula no bele lori ba iha parte legál sira. Tanba ida-ne’e kompeténsia ita-nia seguransa sira-nian ne’ebé iha atu atua,” dehan Virgilio da Silva Guterres ba Agência TATOLI Relasiona ho Loron Mundiál ba Asesu Informasaun Universál (28 setembru), iha nia knaar fatin, Quintal Boot, Dili, foin lalais ne’e.

Aleinde ida-ne’e, nia esplika, aspetu seluk ne’ebé mak durante Conselho de Imprensa halo atu kombate informasaun falsu (hoax) mak halo hela advokásia mak ba oin tenke ko’alia ona kona-ba “Lei Sibernetika” (cyber crime) hodi proteje ba sidadaun nia direitu no onra hetan ameasa liuhosi ema responsabilidade laek sira liuhosi mídia sosiál sira.

“Lei sibernetika (cyber crime) ne’e mós garante aplikasaun medida legais ne’ebé mak aplika apropriadu katak bainhira kazu relasiona ho mídia sosiál iha mundu sibernetika entaun tenke uza lei refere. Tanba, ita seidauk iha no ita uza lei ne’ebé mak eziste ona maibé dala ruma ikus liu prosesu investigasaun ita labele la’o, tanba kazu ne’e la’o ho mundu sibernetika,” nia esplika.

Tanba, nia hateten, informasaun falsu (hoax) ne’e mai hosi esforsu ema hotu nian no ema hotu la gosta buat ne’ebé mak laloos ka bosok tanba hoax ne’e ema hotu nia inimigu. Maibé, nia dehan, agora daudaun Timor-Leste esforsu-aan hodi luta hasoru hoax ka lia-bosok ne’ebé mak kontinua eziste no laiha responsabilidade atu fó sai informasaun ba públiku.

Nia hateten, baibain ema sira ne’ebé habelar hoax ne’e la’ós ema ne’ebé mak lahatene maibé autór ba buat ema hirak ne’e nia kapasidade no koñesementu makaas liu ema baibain, tanba ne’e mak sira halo ho kapasidade nakonu hodi influénsia ema seluk nia hanoin.

Jornalista laiha esforsu

Entretantu, Prezidente Conselho de Imprensa ne’e hateten jornalista sira iha Timor-Leste laiha esforsu atu hakbesik aan ba fonte importante sira hanesan ministru no sekratáriu estadu sira no jornalista timoroan sira iha balu de’it mak guarda númeru telemóvel ema-boot nian hanesan membruGovernu sira iha Timor-Leste.

“Hau hatene no lakohi buka hatene agora maibé ha’u fiar katak jornalista Timor nian ida-rua de’it mak ministru nia númeru kontaktu maibé maioria laiha. Jornalista laiha esforsu atu hetan númeru telefone ema-boot sira-nian para bainhira iha asuntu atu entrevista karik bele telefone direta. Ha’u enkoraja jornalista hotu-hotu tenke esforsu atu iha númeru telemóvel ministru nian para halo kontaktu bainhira iha asuntu ruma,” nia dehan.

Bainhira kontaktu ba ministru mak numeru la ativu, nia fó sujestaun, jornalista sira bele haruka hela mensajen ba ministru sira no bainhira laiha resposta ruma entaun ida-ne’e mak sai notísia di’ak.

“Ha’u dezafia jornalista sira tenke iha númeru telefone ministru nian para bele halo kontaktu ho sira. Ita tenke telefone iha oras 24 nia laran mak taka ka la foti enatun sai notísia. Tanba, ministru ida-ne’e utiliza númeru públiku maibé ami hodi korfirma asuntu balun maibé laiha resposta. Númeru privadu ne’e oin seluk maibé númeru Estadu nian ne’e tenke iha, ne’ebé mak tau osan povu nian to’o $200 ka $300 nian,” nia esplika.

Relasiona ho kestaun ne’e, Prezidente CI ne’e apela ba publiku atu hatene didi’ak kona-ba servisu meiu komunikasaun sosiál nian tanba mídia nia papel importante mak oinsá atu eduka públiku ba intende servisu meiu komunikasaun sosial inklui loke asesu ne’ebé sufisiente ba jornalista sira kona-ba informasaun ne’ebé momoos no loloos ba publiku sira.

“Ho ida-ne’e, ha’u enkoraja nafatin ba sira-nia servisu jornalisttiku nian mezmu enfrenta dezafiu oin-oin. Nune’e, ha’u husu ba públiku atu hakaas -aan atu utiliza meiu komunikasaun sosiál ne’ebé mak eziste atu hato’o sira-nia opiniaun ba públiku, sosiedade no estadu,” nia dehan.

Liuhosi Asembleia Jerál Organizasaun Nasaun Unida (ONU) ba dala-74, proklama katak loron 28 setembru hanesan loron mundiál asesu informasaun universál, ne’ebé hahú selebra iha tinan 2015.

Selebrasaun loron mundiál asesu informasaun universál iha tinan ne’e, ONU konsentra ba direitu asesu informasaun iha tempu krize nia-laran, haree mós ba vantajen garantia konstituisaun, estatutu no polítika asesu informasaun, nune’e bele salva moris nu’udar umanu, konstrui konfiansa, ajuda formulasaun polítika ne’ebé sustentável durante krize pandemia COVID-19.

Notisia Relevante: Asesu informasaun universál, MAPKOMS kompromete lori informasaun to’o área rurál

Jornalista: Osória Marques

Editór: Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!