DILI, 22 dezembru 2020 (TATOLI)—Asosiasaun TANE Konsumidór prepara “cabaz” ba Santo Natál 2020 no tinan foun 2021, ne’ebé asesivel hodi bele hili sasán di’ak ba konsumidór bele poupa osan husi $4 to’o $70.
Tuir nota ne’ebé Agência TATOLI asesu, besik ona tama ba Natál, família timor-oan sira preokupa m sosa ai-han hodi selebra loron festa ne’ebé mak besik ona.
Cabaz ne’e ho objetivu atu tulun família sira hili estabelesimentu komersiál ne’ebé mak fa’an sasán baratu liu no TANE rekolla folin sasán hamutuk produtu 12 ne’ebé mak konsumidór sira buka, liu-liu iha loron festa Natál iha estabelesimentu komersiál 11 iha Dili, hahú loron 03 to’o 14 dezembru 2020.
“TANE mos sei lansa iha loron sira tuir mai, kampaña informativa no konsellu ba konsumidór sira hodi hola sasán ho informasaun, seguransa alimentár no konsiénsia ba ambiente,” refere nota ne’e.
Asosiasaun Advokasia ba Konsumidór ne’e hili Cabaz Natál nu’udar produtu ne’ebé mak konsumidór sira buka ka sosa liu iha períodu festa Natál no tinan foun, ne’ebé normalmente tau ba meza família sira hanesan foos, na’an-manu, terigu, manu-tolun, masin-midar, manteiga, mina, ai-fuan, serveja no bebida sira seluk.
Folin sasán husi produtu sira, hili ho obedese ba kritériu sira hanesan, dahuluk hili sasán ho folin baratu liu tuir ida-idak ninia kategoria ba produtu alimentár sira independentemente husi nia marka no ninia orijin.
Daruak, produtu sira ne’ebé hili ho kuantidade kiik liu no disponível, folin sira tenke ajusta no korresponde ho kuantidade hanesan no indika iha cabaz.
Datoluk, produtu sira hotu fa’an iha estabelesimentu komérsiu sira ne’ebé indika no dahaat sasán hotu nia folin fixa iha dollar Amérikanu.
Dalimak sasán ne’ebé hili iha loja ka estabelesimentu komersiál sira sei haree iha tabela no hotu-hotu estabelese iha Dili, husi loron 03 to’o 14 dezembru 2020.
Ikus liu, kona-ba na’an hili na’an manu (frango) tanba loja barak mak fa’an produtu ne’e kompara ho na’an (carnes) ninia folin karun liu, nune’e konsumidor timor-oan sira la hili produtu hirak ne’e.
Konsulta rezultadu ne’ebé foti husi TANE kona-ba folin sasán iha tabela, kompara ho folin sasán totál ba kada cabaz ida no produtu ida-idak.
Tabela ne’e, hatuur tuir orden kada cabaz ne’ebé baratu no destaka iha kada liña ne’ebé hetan produtu baratu liu.
“TANE fó hanoin ba konsumidór sira atu jere ho di’ak imi-nia osan iha biban ne’ebé konsumu sa’e no husu molok atu sosa sasán ruma, importante atu hatene osan hira mak disponível hodi gasta no halo lista ba sasán ne’ebé mak falta,” Asosiasaun fó hanoin.
TANE husu atu kompara sempre sasán nia folin, liuliu produtu alimentár sira iha estabelesimentu komersiál ne’ebé la hanesan, nune’e bele hili produtu baratu liu no asesível ba karteira.
“Kumpre orsamentu ne’e fundamentál, atu nune labele gasta arbiru, tuir kbiit ne’ebé iha no labele sosa sasán ne’ebé la presiza,” refere nota imprensa.
Biban ne’e, asosiasaun husu konsumidór sira atu kuidadu ho seguransa alimentár no haree didi’ak ba kondisaun konservasaun ai-han molok no hafoin sosa sasán, loron validade ba ai-han alimentár sira no prátika ne’ebé di’ak ba ijiene no seguransa hodi prepara atu tein hahan.
“TANE fó hanoin hotu-hotu hodi tulun konsumidór timor-oan sira informadu liu no iha cabaz hodi halo kompra no hili sasán ne’ebé furak no maksoin (defende) konsumidór sira-nia direitu,” subliña nota ne’e.
Jornalista: Florêncio Miranda Ximenes
Editora: Julia Chatarina