iklan

OPINIAUN

Timor-Leste ho mehi ba terminál regaseifikasaun LNG

Timor-Leste ho mehi ba terminál regaseifikasaun LNG

Fernando d' Silva.

Hosi:

Fernando d’ Silva

Termu regaseifikasaun Liquified Naturál Gás (LNG), sosiedade balun seidauk kumpriende ho espetativa maioria Timoroan atu harii planta LNG iha rai maran (planu iha Beaço, Vikeke) ligadu ho ezisténsia kampu Greater Sunrise.

Iha artigu ida ne’e, hakerek nain hakarak partilla ho maluk Timoroan sira ne’ebé interese iha área enerjia ligadu ho setór petróleu upstream mai downstream. Partikularmente iha kazu ida ne’e, relasiona ho “LNG supply chain” iha kontestu enerjia Timor-Leste husi perspetiva natureza téknika siklu indústria petróleu, lokalizasaun planta no merkadu komersiál LNG.

LNG hanesan produtu petróleu ida ne’ebé iha forma liquida mai husi transformasaun naturál gás (gás naturál) ne’ebé prodús iha plataforma husi klasifikasun upstream. Gás naturál ne’e rasik kuandu hahú prodús normalmente ho konteudu mistura husi metano (light gás component) no gás hidrokarbonetos ne’ebé todan liu (heavier gás component) inklui karbono diòxida, nitrogênio, bee no variedade komponente seluk ne’ebé tenke hasai (removal of unwanted components).

Tuir prinsípiu prosesu produsaun, naturál gás tenke liu prosesu separasaun ba hidrokarbonetos ne’ebé todan liu mak hanesan ethane, propane, butane no liquidu kondensionadu. Prosesu ida ne’e akontese iha plataforma produsaun upstream antes halo transportasaun naturál gás (methane) via kadoras ba planta LNG (downstream), ida ne’ebé sei halo prosesu transformasaun husi forma gás ba liquido.

Transformasaun ida ne’e utilija teknolojia mais sofistikadu liuhusi resfriadu temperatura criogênicas aproximadamente bele to’o minus 160 °C. Ho nune’e, mudansa husi formasaun ne’e mak gás naturál kompressionadu sei okupa de’it 1/600 husi volume orijinál gás ne’e rasik iha pressaun atmosferika; ne’ebé ikus mai bele halo armazenamentu antes halo transportasaun ba planta regaseifikasaun.

Planta ne’e rasik normalmente dook husi planta LNG tuir nesesidade merkadoria, tanba ne’e mak mekanizmu ba transportasaun sei uza LNG tanker/vessel. Atu habadak de’it katak, hahú husi prosesu produsaun upstream, gás naturál transporta ba planta LNG (downstream) liu husi kadoras; konversaun forma husi naturál gás ba LNG iha planta LNG (armazenamentu) iha nia objetivu fasilita prosesu transportasaun produtu petróleu ne’e ba terminál regaseifikasaun via LNG tanker/vessel.

Terminál regaseifikasaun ne’e pinsipalmente refere ba planta regaseifikasaun ne’ebé konstrui atu halo konversaun LNG husi termperatura minus 162 °C (−260 °F) ba fali gás naturál ho temperatura atmosferika. Planta ne’e rasik bele lokalizada iha rai maran, besik tasi ibun ou bele mos iha barkasas namlele (floating barges).

Ho konversaun LNG ba fali forma gás naturál ne’e mak sei transporta via kadoras, komboiu ou kamioneta ba konsumidór sira hanesan planta eletrika (power plant), LNG lokomotiva (LNG locomotive), postu kombustivel LNG (LNG fuel station), navio LNG (LNG fueled vessels). Atu hetan kompreensaun ne’ebé di’ak liu tan, tuir mai, hakerek nain aprezenta dezeñu simples kona-ba konfigurasaun LNG value chain husi referénsia ERIA (2018), ‘LNG Supply Chain Infrastructure Configuration’, in Uemura T. and K. Ishigami (eds.), Formulating Policy Options for Promoting Naturál Gás Utilization in the East Asia Summit Region Volume II: Supply Side Analysis. ERIA Research Project Report 2016-07b, Jakarta: ERIA, pp.9-22.

Ho introdusaun téknika ne’ebé aprezenta iha leten, LNG ne’ebé mai husi gás naturál prodús no prosesu iha plataforma upstream mak sai hanesan produtu prima ne’ebé tenke tau iha deliberasaun ba terminál regaseifikasaun. Ho nune’e, konsiderasaun aas tenke konsentra iha kampu produsaun gás (gás field).

Kontestu Timor-Leste, rejionalmente, interesante atu bele observa kampu dezenvolvimentu no produsaun gás ne’ebé prospetivamente bele sai feed gás ba LNG. Hakerek nain foti ezemplu ba Greater Sunrise ne’ebé tuir loloos sai hanesan prioridade ba dezenvolementu downstream.

Greater Sunrise, tuir Tratadu Fronteira Marítima (Maritime Boundary Treaty) entre Timor-Leste ho Austrália ne’ebé assina iha New York, 6 marsu 2018 konsidera kampu ida ne’e hanesan rejime espesiál.

Kampu ne’e iha hela estájiu negosiasaun ba estabelesementu lei no padraun relevante (enkuadramentu legais) konforme anexu B entre Estadu Timor-Leste ho Austrália ho mos Sunrise Joint Venture (SJV) antes faze dezenvolvimentu. Ho adiamentu ba submissaun no aprovasaun planu dezenvolvimentu, teknikamente kampu ida ne’e, haree husi aspeitu operasionál seidauk iha klareza ba destinu kadoras ligadu ho dezenvolvimentu downstream ou LNG.

Hakerek nain nota katak, kuandu kadoras dada mai terrenu Timor hanesan maioria Timor oan hotu nia hakarak, ezisténsia planta regaseifikasaun ne’e irrelevante. Ho nune’e, opiniaun ida atu halo estudu ba planta regaseifikasaun presiza re-avalia atu reprezenta rasionalidade iha luta ba kadoras Sunrise mai Timor ho futuru konstrusaun Timor LNG (TLNG).

Harii planta TLNG ba kampu Greater Sunrise sei taka dalan ba viabilidade projetu/planta regaseifikasaun, ou ho hanoin seluk, harii uluk terminál regaseifikasaun sei la favorese TLNG. Razaun prinsípiu mak finansiamentu, Timor-Leste difísil atu konstrui planta bo’ot rua ne’e iha tempu ne’ebé hanesan iha terrenu Timor karik laiha terseira parte konfiante ida mak bele halo investimentu iha Timor. Hanoin kona ba investimentu husi terseira parte, realistiku liu, kuandu tékniku sira buka dalan atu prioritiza investimentu konstrusaun TLNG.

Harii TLNG, Timor-Leste iha feed gás mai husi Greater Sunrise, no gás ne’ebé mai iha planta LNG ne’e rasik bele dezeña inlet point (receiving point) iha TLNG ou outlet point husi kadoras tasi laran atu konstrui ligasaun direta; ida ba TLNG no ida seluk direta ba sentru eletrika hirak ne’ebé bele utiliza gás. Métodu ida ne’e prátiku (best practice), testadu no utiliza iha LNG planta balun. Tanba ne’e mak hakerek nain konsidera, se harii regaseifikasaun atu fornese de’it gás ba sentru eletrika iha Timor, aprosimasaun ida ne’e irrelevante tanba planta TLNG de’it suffisiente ona.

Konsiderasaun seluk mak harii regaseifikasaun, husi terminál ne’e rasik sei transporte naturál gás ba sentru eletrika ou konsumidór sira liu husi kadoras; mode transporte ne’ebé dalabarak uza no mais seguru iha terminál regaseifikasaun barak. Ho koñesementu sentru eletrika ida iha Hera, ida seluk iha Betanu no seluk fali iha Oekusi sei lori ba dalan investimentu konstrusaun kadoras haleu Timor. Kadoras sae foho, tun foho, hakur mota no nani tasi (karik).

Meiu transporte seluk ne’ebé mos bele konsidera mak uza komboiu naturál gás (LNG rail tanker); dala ida tan, komboiu haleu Timor ho risku esplozaun? Uza truck naturál gás ba transporte, meios ida ne’ebé la dun rekomendadu haree husi jeografia Timor no presiza halo avaliasaun klean husi aspeitu saúde no seguransa tanba bele rezulta mos esplozaun.

Relasiona ho lokalizasaun ba planta regaseifikasaun, haktuir ScienceDirect iha livro handbook of Liquified of Naturál Gás, 2014 kona ba site selection hato’o katak planta regaseifikasaun ho terminál assosiados tenke lokalizada iha fatin ne’ebé minimu efeitu ba perigu naturál, no medidas ne’ebé bele adopta atu garante operasaun ne’ebé seguru ba LNG vessels iha fatin terminál ne’e rasik.

Regaseifikasaun LNG ho instalasaun relevante iha terminál tenke lokalizada, projetada, konstruida no tama iha operasaun ho prinsípiu minimiza risku ou prevensaun risku dezastre naturál hanesan rai nakadoko, maremotos (tsunami), inundasaun, no mos insendiu iha área sirkundante. Hatutan tan, zona exlusaun tenke estabelese atu minimiza risku potensiál balun ba área imidiata kuandu akontese asidente ruma.

Nune’e mos selesaun fatin tenke tau konsiderasaun ba best industry practices no gia internasionál balun atu minimiza impaktu ne’ebé bele akontese ba ekosistema relasiona ho moris ambiente tasi, koral, ikan no rekursu seluk ne’ebé asessu no suporta komunidade lokál nia moris. Haree husi pontu prinsipál ida ne’e, avaliasaun ba desizaun harii terminál regaseifikasaun pertinente tebes no estudu lokalizasaun planta sei haktuir detallamente iha avaliasaun impaktu ambientál (environmental impact assessment) atu bele deside tuir prinsípiu saúde, seguransa, meiu ambiente, lei no padraun relevante ne’ebé aplikavel.

Ho hanoin katak terminál regaseifikasaun iha nia dependénsia boot ba feed gás LNG; avaliasaun razoavel mak konsiderasaun ba planta LNG hirak ne’ebé lokalizada besik Timor-Leste. Planta LNG balun ne’ebé bele konsidera nia feed gás ba terminál regasiefikasaun iha Timor mak Darwin LNG, Ichtys LNG project, Wheatstone LNG project (8.9 MTPA), Gorgon LNG project (5.2 MTPA) no Freeport LNG project (4.64 MTPA) ne’ebé lokalizada iha Austrália.

Infelizmente planta hirak ne’e establese ona akordu kontratu ho kompañia kompradór sira. Ezemplu mak Darwin LNG ho nia kapasidade produsaun approx. 3.7 MTPA iha ona akordu kontratu longu prazu ho kompradór prinsipál husi Japaun, Tokyo Electric no Tokyo Gás Customers (website Darwin LNG terminál).

Nune’e mos ho  kontinuasan produsaun husi Barossa (extensaun planta DLNG liu 20 anos), DLNG, haktuir iha relatóriu anuál 2020 (Santos), estabelese ona kontratu ho Mitsubishi bazea ba presu Platts Japan Korea Marker (JKM) “signing of a binding long-term offtake agreement with Mitsubishi at a price based on Platts Japan Korea Marker (JKM)”.

Ezemplu seluk mos ita bele observa iha LNG Ichthys ne’ebé mos lokalizada iha Darwin, Austrália. LNG ho nia kapasidade bo’ot 8.9 MTA finaliza ninia akordu kompra (contractual agreement), ida ne’ebé aprosimasaun pursentu 70 husi LNG ba kompradór Japan mak hanesan Jera, CPC Corporation, Tokyo Cas, INPEX Corporation, Kyusu Electric, Toho Gás, Osaka Gás, no Kansai Electric Power (https://www.inpex.co.jp/english/ichthys/highlight.html).

Ho natureza tranzasaun ida ne’e, presu LNG ne’ebé volatil tuir nia tempu (Spot price Vs Contractual price), serake LNG regaseifikasaun iha Timor ne’e bele razoavel atu hakat ba faze estudu viabilidade? Konta mos konsiderasaun katak Austrália ho ninia merkadu bo’ot, indústria ne’ebé avansadu, konsumidór eletrisidade aas, exporta ninia LNG ba hotu rai liur. Reflesaun ida ne’e kontempla katak regaseifikasaun ida sei la harii ho hanoin atu fornese de’it gás ba sentru eletrisidade tolu, Hera, Betanu ou Oekusi.

Konsidera deskrisaun ne’ebé hato’o iha artigu ida ne’e, hakerek nain dala ida tan reitera katak desizaun ba estudu viabilidade tenke mai ho avaliasaun prelimináriu profundu ne’ebé razoavel no deliberasaun husi hipoteza tékniku no komersiál ne’ebé alkansavel.

Hirak ne’e inklui maibé la limita de’it ba avaliasaun detallu tékniku operasionál planta regaseifikasaun, funsionamentu planta, rekursu naturál ne’ebé Timor-Leste iha ligadu ho kampu produsaun gás partikularmente negosiasaun Greater Sunrise, feed gás (LNG) no ezisténsia merkadu/long term contract arrangement.

Presiza mos hanoin katak jeografikamente, transporte naturál gás mai husi lokalizasaun planta ba sentru elektrika tolu ne’e la prátiku. Ho nune’e, intensaun atu fornese gás ba sentru eletrika tolu, favorabel liu mak harii TLNG no kontinua ativu ho atividade esplorasaun iha rai maran ba mina no gás matan ne’ebé bele prodús iha futuru.

Estudu viabilidade hodi harii TLNG fó dalan retos ba dezenvolvimentu kampu Greater Sunrise hodi fornese mos naturál gás sustentavel (consistent) ba eletrisidade iha Timor-Leste sem investimentu bo’ot ba planta regaseifikasaun. Karik iha kampu produsaun gás iha rai maran Timor-Leste, fó dalan mos atu bele fornese naturál gás direitamente ba sentru eletrika iha Timor-Leste. Ho meiu rua ne’e, sentru  eletrika ne’e rasik sei opera ho gás naturál maibé Timor-Leste la presiza harii ou investe iha planta regaseifikasaun ho kustu ne’ebé bele to’o milaun dolár. Timor-Leste ho nia mehi ba planta regaseifikasaun LNG tenke realisitiku, labele hela ho mehi no mehi de’it ba nafatin. Boa Paskua no Timor tenke ba oin.

Hakerek nain:

Mestradu iha área jestaun petróleu, Scuola Enrico Mattei, San Donato Milanese (2011).

Kontaktu: +670 7705 1960

 

Artigu ne’e opiniaun pesoál ho konteúdu mai husi koñesementu no peskiza pesoál no la reprezenta instituisaun ne’ebé hakerek nain tutela ba.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!