DILI, 30 abríl 2021 (TATOLI)—Ita labele sente pesimista. Katak, ta’uk atu halo saida de’it. Ita ida-idak iha kreasaun ka kreativu rasik ne’ebé mak iha ita-nia an, liu-liu ba feto maluk sira.
Mensajen ida ne’e transmite hosi Delciana Guiana Smith da Cunha, Alumni Komunikasaun Sosiál Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL), ne’ebé agora sai emprendedora ida ho nia atividade negósiu rasik ho naran Daily Fresh Amores.
Estabelesimentu negósiu Daily Fresh Amores ne’e, ida, lokaliza iha Culuhun-Becora no seluk iha Fatuhada, Kuartel Jerál F-FDTL (FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste) nia oin, loke loroloron.
“Fiar ita-nia an,” Emprendedora foinsa’e ho naran estimada ‘Dela’ enkoraja feto sira, iha entrevista ho jornalista TATOLI, iha nia knaar fatin Daily Fresh Amores, Fatuhada-Dili, foin lalais ne’e ho esperansa.

Antes sai emprendedora, tuir Dela, prosesu aprende ida ne’ebé la fasil tan tenke fahe tempu entre estudu no serbisu, buka esperiénsia durante hanesan estudante ativu ida.
Esperiénsia ne’ebé hetan mai hosi empreza ALFA Great Solution, empreza ne’ebé konsentra barak iha asisténsia administrasaun hamutuk ho empreza parseiru boot sira mak hanesan Óleo Pezadu-Hera, Oé-cusse no Betano ho EDS no Sylde Timor Holding.
Hafoin tuirmai, ho inisiativa rasik hamutuk ho nia kolega feto ida hamosu tan Daily Fresh Amores hodi fa’an bebida freska sira ba kliente sira, timoroan-oan eh estranjeiru, ne’ebé mak interresante no hakarak dezfruta sabór oioin inklui bebida timor-oan sira nian.
“Ha’u ho kolega ida seluk ami na’in-rua hanoin katak uituan ne’ebé mak iha koko atu investe filafali atu nune’e bele ajuda filafali joven sira ne’ebé mak agora daudaun hala’o hela sira-nia estudu, ao mesmo tempu sira bele prátika ka servisu hetan netik vensimentu atu bele ajuda netik sira-nia estudu,” oan-doben husi Marcelino de Jesus da Cunha (Lospalos) ho Guilermina Smith (Same-Maunfahe) ne’e haktuir.
Kronolojia estabelese atividade negósiu ne’e, tuir Dela ne’ebé moris iha loron 14 jullu 1993 ho signu astrolójiku zoódiaku cancer (caranguejo) ne’e, hahú iha tinan 2020 ho nia sentru iha Culuhun. Agora filiál ka sukursál iha Fatuhada.
“Ami-nia vensimentu di’ak uitoan. Depois, ami mós hanoin atu loke ona cabang no (fundu) latuun liu $300 no la sa’e liu”.
Alin ida hosi maun-alin na’in sanulu: mane na’in tolu, feto na’in neen ne’e hatutan katak bainhira ho nia kolega “pauza” tiha serbisu iha ajénsia; nia nafatin iha Dili enkuantu nia kolega ba tiha Austrália serbisu iha empreza Santos. Haree ba distánsia la besik malu maibé sira rua mantein nafatin komunikasaun ba malu no ikus mai deside hamosu Daily Fresh Amores, ho intensaun ida katak bele kontribui no dezenvolve mós Timor-Leste liuhosi esperiénsia no valór pesoál ne’ebé mak iha.
“Ita hahú hosi zero. Ami koko serbisu; uituan ne’ebé mak ami iha, investe filafali. Prontu para foti risku. Ami hahú fali ho buat ne’ebe ki’ik. Antes ne’e ami seidauk iha staff (funsionáriu),” jerasaun uma-lisan Uruha-fanar, aldeia Laik, suku fuiloro, munisípiu Lautém akresenta.
Tan seidauk iha funsionáriu ka traballadór antes ne’e, bainhira atividade negósiu ne’e eziste, sira rua tenke haree no atende ba parte promosaun nian, tenke kahur hahán sira, tenke atende kliente no bainhira iha enkomenda sira mak tenke tuun diretamente fó ba kliente, maske dook eh besik.
“Graças à Deus liuhosi buat sira-ne’e daudaun ami iha ona staff na’in sia. Ami iha ona fatin rua: staff permanente na’in-lima, sira husi kazuál mós ajuda. Depois, ami iha Delivery Boy ida. Halai ba igualidade jéneru, staff maioria feto, la’ós katak diskrimina entre feto ho mane maibé hakarak atu fanu feto maluk sira hatudu sira-nia kreatividade,” Dela ne’ebé gosta koñese ema no halo kolega ne’e dehan.
Maske nune’e, tuir Dela, bainhira traballadór sira serbisu mesak, sira akompaña no enkoraja traballadór sira atu bele serbisu ho di’ak no responsabilidade. “Graças à Deus ami-nia staff mós bele serbisu mesak ona. Entaun, dalaruma mai haree de’it, bainhira sira presiza buat ruma. Agora foku liu ba ajénsia (ALFA Great Solution) tanba ami servisu parseria ho empreza boot sira, ne’ebé 8.00 otl ne’e ha’u serbisu iha ajénsia”.
Abilitasaun literária
Delciana Guiana Smith da Cunha nu’udar alumni komunikasaun sosiál, Fakuldade Siénsia Sosiál (FCS, sigla portugés), UNTL (2012-2018). Antes tama ensinu superiór, nia estudu iha Ensinu Sekundária Colégio Paulo VI (2009-2011), Pré-sekundária iha Sagrada Coração de Jesus (2006-2008) no ensinu primária ramata iha tinan 2005, iha estabelesimentu ensinu ne’ebé mak hanesan.
Kona-ba edukasaun naun-formál, nia rekoñese katak ne’e parte fraku ida ba nia tanba nia iha atividade serbisu barak nune’e nia foku ka konsentra barak ba atividade sira ne’e nune’e la iha oportunidade atu tuir kursu sira hanesan kursu inglés, portugés no seluktan.
“Karik atu kompete, ha’u tuir fali iha baze. Graças à Deus ha’u bele hatene ko’alia inglés, portugés mezmu ha’u la tuir kursu ruma. Ha’u bele hatene ko’alia hosi eskola de’it no iha uma,” fetorán ho karakterístika isin-mutin ne’ebé nia kór favoritu metan no mutin (black white) ne’e ko’alia ho onestidade.
Maski fraku iha parte edukasaun naun-formál maibé lisensiada iha área komunikasaun sosiál. Tuir nia, hetan títulu akadémiku hanesan lisensiatura hasoru difikuldade no presaun oioin, tantu hosi família nune’e mós kolega sira tanba nia envolve iha atividade barak nune’e difisil tebes atu fahe tempu entre atividade (serbisu) ho eskola.
Katak, oinsá bele serbisu no oinsá bele konsentra atu elabora proposta no monografia iha faze ikus estudu akadémiku nian.“Bainhira ita tama ba ensinu sekundária no mós atu hakat pasu ida tan ba universitáriu mak ita hasoru difikuldade ona iha ita-nia estudu, bainhira hala’o estudu mak ita foin hanoin atu envolve-an iha grupu ka atividade sira,” emprendedora foinsa’e ne’ebé nia animál preferidu ‘manduku’ ne’e relembra.
Entre servisu no estudu, nia enfrenta “dilema” ida; kontinua serbisu no elabora traballu akadémiku. Entaun iha ne’ebá hetan presaun barak hosi família, kolega balun ne’ebé mak komesa ezame ona sira-nia teze, balun hatama ona sira-nia proposta. Entaun iha ne’ebá mak nia tenke hatene prioridade mak ida ne’ebé no nia tu’ur fila fali hodi hanoin didi’ak. Depois ikusmai, nia deside atu labele lakon mós nia serbisu.
Seluk, oinsá atu rezolve no labele lakon nia serbisu ka iha tempu hanesan nia tenki finaliza nia estudu, entaun nia koko nafatin hodi serbisu enkuantu hakerek mós monografia.
Iha prosesu hakerek, susar deskansa tanba iha madrugada tenke hadeer, hakerek no lee. Rezultadu husi esforsu ne’e ikusmai nia bele finaliza estudu no hetan prestaun di’ak ho klasifikasaun cumlaude. Orgullu ida iha tempu ne’ebá, bele reprezenta mós nia kolega graduadu sira hodi bele halo diskursu perante inan-aman, edukadór no família graduadu sira hotu.
Ho esperiénsia estudu no serbisu ne’ebé mak iha, Dela fó-hanoin katak ita labele mehi de’it ba susesu, ita tenki serbisu ba nia. Se ita mehi de’it ba susesu ne’e hanesan mehi de’it ka anin de’it.
Hadeer hosi kama laran, tenki servisu ba nia (susesu). Servisu atu nune’e atinji ba mehi, tantu ba feto no mane, ita labele sente pesimista katak ta’uk atu halo saida de’it, ita ida-idak iha kriasaun ka kreativu rasik kuda iha ita nia an.
Ba feto maluk sira, dalaruma ita halo buat ruma dalabarak ema hanoin mane mak bele no ita feto labele. Feto mós bele.
Dalaruma obstákulu boot ne’ebé feto sira hasoru, ema koko hamate ka hata’uk ita-nia espíritu; dalabarak liu iha ambiente serbisu, dalaruma ambiente serbisu halo ita sai trauma, ta’uk ka depresaun iha fatin serbisu, dalaruma ita hetan presaun, ema difama ita ho realidade ne’ebé mak loloos laiha.
Ho situasaun sira ne’e, Dela ba maluk feto sira bainhira monu ba situasaun sira hanesan ne’e koko atu fiar ita-nia an, komunika ho ita-nia ema besik liliu ita-nia família koko atu fahe ho sira, atu nune’e ita iha forsa, koko hakbesik ba ema ne’ebé besik; ita-nia papa mama, se ita-nia papa mama laiha, besik ho ita-nia bin-alin no ema ne’ebé ita fiar, presiza atu ko’alia sai ho sira atu nune’e bele rona.
“Buat ruma, ita rasik tenki fiar ita-nia an katak situasaun hotu labele hamonu ita ho ema ne’ebé hanesan ne’e. Koko la’o nafatin. Labele halo situasaun ho kondisaun balun atu hamonu ita, no tempu ona atu labele mehi de’it maibé hamriik servisu hodi atinji ita-nia mehi,” foinsa’e ne’ebé gosta lee livru ho autór Denis McQuail ne’e fó-hanoin tan.
Jornalista: Natalino Costa
Editora: Julia Chatarina