DILI, 12 maiu 2021 (2021)--Governu liuhosi Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) kontinua avalia proposta akordu investimentu espesiál ho empreza Pelican Paradise hodi submete ba Konsellu Ministru hodi hetan apresiasaun no aprovasaun atubele regula no fasilita dezenvolvimentu turíztiku iha área Tasi-tolu, ho kustu obra millaun $700.
“Ami sei haree hela tanba ligasaun ho rai no indemnizasaun iha internál nian, ne’ebé ita haree ho sériu tebes ba prosesu sira ba investimentu boot ne’ebé lori tempu naruk ona. Nune’e ita iha seriedade ho kompromisu, atu fó konfiasa ba investidór atu mai investe iha ita-nia rai,” Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral, hateten ba Agência TATOLI iha edífisiu Ministériu Finansa, Aitarak-laran, kuarta ne’e.
Notísia relevante: Pelican Paradise loke ona konkursu públiku konstrui otél iha Tasi-tolu
Ministru hateten, maski Governu atu aselera prosesu akordu investimentu espesiál ho Pelican Paradise, maibé nafatin haree ho kuidadu hodi evita problema iha futuru.
“Ha’u fiar katak Governu sei rezolve no aprezenta ba Konsellu Ministru atu aprova iha tempu badak, nune’e bele fó sertifikadu investimentu ba empreza ne’e,” nia akresenta.
Tuir proposta investimentu ne’e, Governu Timor-Leste mak sai responsável halo libertasaun rai iha área projetu ho komunidade sira, hafoin empreza Malázia ne’e bele hahú obra.
Daudaun ne’e empreza hein hela akordu investimentu tanba seidauk iha akordu atu kesi metin investimentu boot, tanba ne’e seidauk bele la’o tanba laiha fiar hosi Governu hodi asegura rai no seluk tan.
Akordu investimentu espesiál ne’e atubele fasilita halo kontratu ho kompañia seluk hodi hamutuk halo investimentu faze dahuluk ba konstrusaun otél, apartamentu no rezídensia hamutuk unidade 287 ho estandarte fitun-lima, ho kustu obra hamutuk millaun $100.
Área dezenvolvimentu turíztiku sei harii iha rai ektare 558, iha zona entre Tasi-tolu no Tibar, ne’ebé sei inklui unidade otelária, kampu golf, lote rezidensiál, sentru dezenvovlimentu ba joven sira, eskola internasionál ida, ospitál ida no sentru komersiál.
Dezenvolvimentu ne’e sei permite kriasaun kampu traballu ba ema 1.500 iha faze konstrusaun no 1.300 kampu traballu permanente hafoin konstrusaun no reflorestasaun projetu.
Jornalista: Florêncio Miranda Ximenes
Editora: Julia Chatarina