EKONOMIA, HEADLINE

Sosiedade Sivíl konsidera perfurasaun mina-matan Bayu-undan fó benefísiu ekonómiku

Sosiedade Sivíl konsidera perfurasaun mina-matan Bayu-undan fó benefísiu ekonómiku

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Daniel Santos do Carmo. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 18 juñu 2021 (TATOLI)--Diretór Ezekutivu Fórum Organizasaun Naun Govermentál Timor-Leste (FONGTIL), Daniel Santos do Carmo, konsidera perfurasaun mina-matan ne’ebé hala’o hosi empreza Santos liuhosi apoia Ministériu Petróleu no Minerál (MPM) no Autoridade Nasionál Petróleu no Minerál (ANPM) bele fó benefísiu ekonómiku ba Timor-Leste.

“Ita halo perfurasaun to’o esplorasaun no tama faze produsaun, bele fó kontribuisaun reseita fundu petrolíferu no fó benefísiu ekonómika ba ita-nia rai,” Diretór FONGTIL hateten ba Agência TATOLI, iha salaun konfrénsia Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE, sigla portugés) Caicoli, Dili, sesta ne’e.

Notísia relevante: Santos hahú mobiliza materiál perfurasaun bá kampu Bayu-undan

Tuir Diretór Ezekutivu ne’e, antes perfurasaun, Governu liuhosi ANPM presiza avalia parte tékniku, finanseiru no ekonómiku atu evita Timor-Leste no empreza petrolífera lakon barak hosi negósiu ne’e.

Nia dehan, maski Estadu hetan benefísiu ekonómiku, maibé rekomenda ba públiku tenke hahú investe iha setór seluk hanesan turizmu no agrikultura hodi labele dependete maka’as ba setór petrolíferu.

“Ita haree esplorasaun ba rekursu petrolíferu la garante ba tempu naruk tanba depende ba kuantidade minarai,” nia akresenta.

Alende ne’e, nia mós rekomenda ba Governu halo jestaun di’ak iha investimentu hodi sidadaun hotu hetan benefísiu.

Empreza Santos nu’udár operadór konsórsiu ne’ebé integra iha projetu iha kampu Bayu-undan, mobiliza ona materiál atu halo perfurasaun mina-matan iha tasi laran (offshore) Timor-Leste.

Empreza Austrália ne’e halo perfurasaun dahuluk, bainhira kampu Bayu-undan hanesan ona parte eskluziva ida iha jurizdisaun Timor-Leste, hafoin ratifikasaun Tratadu Fronteira Marítima entre Timor-Leste no Austrália.

Investimentu ne’e pasa ona avaliasaun rigoroza, ho konsiderasaun ba fluxu krítiku relevante, ne’ebé inklui análize ekonómiku no téknika, estratéjia akizasaun no konteúdu lokál inklui aprovasaun atu prezerva valór ekonómiku hosi projetu.

Programa perfurasaun mina-matan ne’e sei aumenta tan barríl milaun 20 minarai, ne’ebé ekivalente rezerva bruta no produsaun, ho kustu abastesimentu kiik, kria kampu traballu inklui investimentu sira.

Dadaun ne’e, timor-oan hamutuk 400-resin mak envolve iha atividade Bayu-undan, ne’ebé sei fó kontribuisaun ekonómiku no mantein forsa traballu sira iha Timor-Leste no Darwin hodi serbisu kleur liután.

Jornalista : Florêncio Miranda Ximenes

Editora     : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!