iklan

OÉ-CUSSE (RAEOA)

Autoridade RAEOA aloka rihun $160 konstrui sala izolamentu TBC iha Nipani

Autoridade RAEOA aloka rihun $160 konstrui sala izolamentu TBC iha Nipani

Ekipa hosi Sekretáriu Rejionál Asuntu Saúde no Sekretário Rejionál Asuntu Terras Propriedade hamutuk ho Dirasaun Rejionál Infraestrutura, identifika fatin atu kontrui sala izolamentu TBC iha suku Nipani. Imaje Tatoli/Abílio Elo Nini.

OÉ-CUSSE, 07 setembru 2021 (TATOLI)—Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) liuhosi Sekretário Rejionál Asuntu Saúde, aloka ona osan hamutuk rihun $160 hosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2021 atu konstrui sala izolamentu ba moras hada’et Tuberculoza (TBC) iha suku Nipani, sub-rejiaun Pante Makasar.

“Tinan ne’e, ita propoin ona atu konstrui sala izolamentu ba moras Tuberculose (TBC), ho nia orsamentu ita aloka ona hamutuk rihun $160 atu konstrui fasilidade ne’e kompostu hosi sala izolamentu hamutuk kuartu sia (9), laboratorium ida, sala farmasia ida, sala servisu administrasaun nomós rezidensia ba pesoál saúde sira,” Manuel da Costa informa ba Agência Tatoli iha suku Nipani, Pante Makasar, Oé-Cusse, tersa ne’e.

Tanba ne’e, ohin ekipa ida hosi Sekretáriu Rejionál Asuntu Saúde, Sekretáriu Rejionál Asuntu Teras no Propriedade hamutuk ho Dirasaun Rejionál Infraestrutura (DRI), mai halo identifikasaun ba iha suku Nipani, atu uza konstrui sala izolamentu ba moras TBC.

Nune’e, iha futuru pesoál saúde sira bele halo tratamentu ba komunidade ne’ebé sofre moras TBC ne’e bele asegura ho tratamentu no halo akompañamentu ho fasilidade adekuadu, nune’e bele sente konfortavél no rekopera hosi situasaun ne’e.

Durante tinan barak ona RAEOA halo konsultasaun ba pasiente moras TBC iha sala izolamentu iha Hospitál Referensia Oé-Cusse, tanba ne’e moras ne’e moras hada’et entaun autoridade deside separa fatin ba sira, nune’e bele evita transmisaun ba ema seluk.

“Ohin ne’e ekipa ida sei halo identifikasaun ba fatin atu kontrui sala izolamentu nian. Ita sei haree espasu no fatin ne’e sufisiente ka lae. Se la sufisiente, ita bele iha tempu atu identifika-tan iha fatin seluk, nune’e bele akomoda konstrusaun sira-ne’ebé konstrui ho espasu atu halo tratamentu ho dignu,” nia dehan.

Jornalista : Abílio Elo Nini

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!