iklan

NASIONÁL, EKONOMIA

Tais sai patrimónia mundiál, SEAK fó prioridade apoia grupu soru tais

Tais sai patrimónia mundiál, SEAK fó prioridade apoia grupu soru tais

Inan-feton ida soru hela Tais Timor iha aldeia Darasula, suku Gariuai, postu Administrativu .Baucau. Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 09 fevereiru 2022 (TATOLI)—Diretór Dirasaun Nasionál Promosaun Arte no Kultura, Felix Ximenes, informa tanba iha 14 dezembru 2021 ne’e tais Timor-Leste hetan nomeasaun sai hanesan patrimóniu mundiál ne’ebé rejistu ona iha UNESCO Paris, entaun iha tinan ida-ne’e SEAK sei fó prioridade no apoia grupu soru tais sira iha Timor-Leste.

Notísia Relevante: PM lansa rekuñesimentu “tais” sai patrimóniu kulturál mundiál

“Ba tinan ida-ne’e, itania orsamentu iha rihun $100 atu ita fó apoia ba grupu kulturál sira. Ne’ebé ha’u hanoin iha tinan ne’e, ita fó prioridade liubá itania grupu soru tais sira tanba ita hotu hatene katak iha 14 dezembru 2021 ne’e itania tais hetan nomeasaun sai hanesan patrimóniu mundiál TimorLeste ne’ebé mak hetan rejistu ona iha UNESCO Paris,” Diretór Dirasaun Nasionál Promosaun Arte no Kultura (DNPAK) ne’e hateten ba Agência Tatoli, iha nia knaarfatin, Avenida Portugál, Dili, kuarta ne’e.

Maibé, nia dehan, la’os foka liu ba grupu soru tais sira de’it maibé la taka dalan mós ba grupu seluk hanesan grupu homan, grupu bahat no dansa kulturál sira seluk ne’ebé eziste iha Timor-Leste.

Atu fó apoia ba grupu soru tais, ekipa SEAK sei ba halo levantamentu dadus iha munisípiu alvu neen (6) mak hanesan hanesan Manatuto, Viqueque, Lospalos, Manufahi, Covalima inklui Rejian Administrativa Espesiál Oé-Cusse, hodi haree no verifika sirania grupu soru tais sira-ne’e sei eziste ka lae.

“Ida ne’e ekipa sei ba halo levantamentu dadus. Tanba ita-nia ne’e hetan ona nomeasaun hosi UNESCO Paris, entaun oinsá ita bele hamoris filafali grupu soru tais sira-ne’ebé mak estabelese  kada munisípiu sira, atu oinsá mak dezenvolve di’ak filafali itania tais ne’e,” nia dehan.

Tanba ne’e, nia hateten, tuir kronograma ne’ebé Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK) iha, iha fulan-fevereiru ne’e sei enkontru ho komisaun atu tun ba baze hodi halo identifikasaun ba proposta sira.

“Tanba, ita la’os la’o mesak, maibé ita tenke liuhosi komisaun atu deside tun ba iha baze sá fulan. Maibé tuir aminia kronograma ne’ebé iha primeiru trimestre ne’e, ami la’o iha fevereiru to’o marsu, maibé ami seidauk ba tanba hein orsamentu. Ne’ebé, ami sei halo enkontru internál ho komisaun hafoin foti desizaun ba asuntu ida-ne’e,” nia dehan.

Nia dehan, daudaun ne’e totál proposta sira-ne’ebé submete ba SEAK ne’e hamutuk 68 no hosi númeru ne’e proposta sia (9) mak submete iha 2021 no restu ne’e submete iha 2022 ne’e.

“Itania proposta sira (9) ne’e, iha tinan 2021 haruka mai tarde, tanba iha agostu no setembru ne’e rejistu ba proposta ne’e taka ona. Tanba ne’e, ita hanaruk mai fali 2022 mak ita foin verifika, hafoin ita submete fali ba komisuan hodi foti desizaun,” nia dehan.

Iha tinan ne’e, Governu liuhosi Sekretária Estadu Arte no Kultura (SEAK) prevee orsamentu hamutuk $100.000 hodi apoia grupu kulturál iha Timor-Leste.

Notísia Relevante: SEAK sei fó formasaun kona-ba soru tais ba jerasaun foun sira

Jornalista : Nelia Fernandes

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!