BOBONARO, 13 jullu 2022 (TATOLI) – Diretór Munisipál Konservatóriu Rejistu Notariadu (DMCSRN, sigla portugés) Munisípiu Bobonaro, João Mau-Pelu, fó-sai katak, hahú hosi fulan-juñu to’o agora kada loron fasilita Bobonaro oan na’in-20 hetan pasaporte atu viajen ba rai-li’ur.
“Ami haree pasaporte ne’ebé hasai ne’e loron ida besik 20, maibé di’ak ida 20 ba leten. Normalmente 20 mai kraik ida hasai ona pasaporte katak ‘lampu hijau’ katak nia bele rai-li’ur,” nia informa ba Jornalista sira, iha kna’ar-fatin, Holsa, Maliana segunda ne’e.
Nia haktuir, durante ne’e funsionáriu sira halo atendimentu ba komunidade sira ho di’ak, maibé foin lalais ne’e kuaze besik semana ida ona mákina iha nasionál ne’ebé atu imprime pasaporte avaria.
“Ami iha munisípiu hotu-hotu la halo atendimentu, teknikamente sei hadi’a hela, maibé konforme imformasaun ne’e ami rona hosi nasionál katak hahú ohin bele atende fali trata pasaporte hanesan bainbain,” nia esplika.
Enkuantu iha tinan ne’e hahú hosi fulan-janeiru to’o agora DMCSRN konsege prodús ona posaporte ba kliente sira hamutuk 168 komposta hosi mane 167 no feto 42, ho tipu pasaporte $50 ba ema na’in-135.
Nune’e mós $70 ba ema na’in-31 no tipu $100 ema na’in ida ho totál orsamentu $9.175 mak kontribui ba kofre estadu.
Nia haktuir, dezde fulan kotuk mai to’o agora komunidade sira, liuliu joven feto no mane nadodon ba edfísiu (DMCSRN) nakonu hosi dadeer to’o lokraik, atu trata dukumentu sira hanesan, sertidaun nasimentu, Billete Identidade (BI) no Bom komportamentu ho objetivu atu ba eskola no serbisu iha rai-li’ur.
Nune’e mós halo atendimentu Billete Identidade no Sertidaun Nasimentu ba idozu no invalidéz ne’ebé atu simu direitu ba subsídiu $50 kada fulan hosi governu, no inan-isin rua sira-ne’ebé atu rejista iha sistema atu asesu subsídiu Bolsa da Mãe Jerasaun foun.
Maupelu reforsa, iha tempu sira liubá dalaruma kada loron halo de’it atendimentu ba ema mínimu 20 no masímu 50, maibé dezde fulan juñu to’o agora aumenta maka’as tanba loron ida bele simu dokumentu ema na’in-100 ba leten.
“Dukumentu sira-ne’e ami simu mai hotu, maibé atu hatama ba sistema hodi prodúz sai sertidaun ne’e mak susar, tanba simu dokumentu barak, ema ida de’it mak halo serbisu, entaun loron ida simu liu 50, prosesa ema ida bele haan to’o menutu 10,” nia hateten.
Haree ba númeru kliente ne’ebé barak kada loron, nia husu Ministériu Justísa (MJ) atu aumenta rekursu umanu la sufisiente.
“Sira na’in-haat de’it mak serbisu, maibé iha prosesu atu fó-sai serbisu sertidaun ne’e komputadór ida de’it, entaun sira simu hotu dukumentu ne’e barak tebes, balu simu, balun hatama para hakerek ba livru asentu ema ida hakrek ba livru data base, imput ba komputadór atubele prosesu, dukumentu ne’e barak loos, ne’e mak halo ami susar tebes até fulan-juñu mós ami seidauk fó,” nia tenik.
Totál funsionáriu DMCSRN hamutuk na’in-10 komposta hosi funsionáriu permanenti na’in- sia no kontratadu na’in-ida.
Jornalista : Sérgio da Cruz
Editór : Evaristo Soares Martins




