DILI, 05 outubru 2022 (TATOLI)-Komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisional iha Parlamentu Nasionál (PN), hahú hala’o audénsia ho entidade relevante hodi diskute ba projetu lei númeru 47/V(4a)- alterasaun dahuluk lei organizasaun judisiária.
Entidade sira ne’e mak Ministériu Justisa (MJ), Tribunál Rekursu (TR), Prokuradória Jerál Repúblika (PJR) ho Defensória Públika.
Prezidente komisaun A, Joaquim dos Santos ‘Boraluli’, hateten alterasaun ne’e atu rezolve komisaun instaladora, rekruta juri ba Supremu Tribunál Justisa (STJ) no TR iha lei vijente ne’ebé aprova tinan kotuk iha klauza tranzitória ida la konsege implementa prazu liu tiha, nune’e presiza emenda.

“Ohin, komisaun rona sira-nia opiniaun mesak konstrutivu no rejista rekomendasaun, sei diskute loron ida tan haree fila-fali artigu tranzitóriu kona-ba harii komisaun instaladora ba supremu tribunál justisa ho tribunál rekursu”, Prezidente komisaun ba jornalista hafoin audénsia iha PN.
Joaquim dos Santos hatutan, prosposta iha artigu rua hosi lei vijente mak sei emenda no adita tan artigu foun ida. “Artigu 77 kona-ba komisaun nia tempu instalasaun no artigu 83 kompeténsia komisaun nian ne’ebé artigu rua ne’e sei haree didi’ak. Artigu aditamentu ida atu re-konsidera nomeasaun sira ne’ebé uluk Parlamentu ho Prezidente Repúblika anteriór nomea, ida ne’e sei sai matéria diskusaun”, esplika.
Tuir lei númeru 25/2021, 02 dezembru-lei organizasaun judisiária iha artigu 77 (Instalasaun tribunál judisiál), iha alínea 1 hateten supremu tribunál justisa instaladu prazu másimu fulan 24, sura hosi prezente lei tama iha vigór. Alínea 2 haktuir, tribunál rekursu instaladu prazu másimu fulan 24, konta hosi prezente lei tama iha vigór.
Artigu 83 (komisaun rekrutamentnu no selesaun), iha alínea 1 hateten prazu másimu loron 45 hafoin prezente lei tama vigór, Prezidente Repúblika nomeia hosi dekretu komisaun rekrutamentu no selesaun ba primeiru provimentu dos Lugares de juízes supremu tribunál justisa no provimentu dos lugares de juiz tribunál rekursu. Alínea 2 katak komisaun prevista iha númeru anteriór kompostu sidadaun nasionál na’in tolu. Iha alínea 2 a). Ida indika hosi Prezidente Repúblika, preside; b). Rua indika hosi Parlamentu Nasionál, propostu hosi bankada parlamentár, forma uninominál, eleitu eskrutíniu sekretu hosi deputadu PN.
Hosi artigu ne’e iha alínea 5, hateten kompete komisaun, iha ámbitu primeiru provimentu dos lugares de juízes ba STJ no provimentu dos lugares de juízes TR, kontratasaun juri, realiza avaliasaun dokumentál ba exame avaliasaun no entrevista profissionál kandidatu.
Ho ida ne’e bainhira komisaun audénsia ramata sei prodús relatóriu pareser haruka ba meza Prezidente PN hodi ajenda diskusaun iha plenária.
Sorin seluk, Prezidente Tribunál Rekursu, Deolindo dos Santos, hateten TR hetan konvite atu fó pareser alterasaun dahuluk lei organizasaun judisiária.

Komisaun prepara projetu alterasaun iha artigu rua ka tolu, ko’alia kona-ba prazu atu STJ no TR, ho prazu previstu iha lei atuál fulan 24 maibé signifika tinan rua ho balun prazu ne’e depois fulan hitu hotu tiha seidauk bele halo buat ida.
Tuir Deolindos dos Santos katak, haree ba rekursu umanu ne’ebé iha entermu númeru juis, infraestrutura, presiza mós altera diploma prosesuál kódigu prosesu penál no kódigu sívil ho lei sira seluk. “Tan ne’e pareser ami-nian husu atu bele prazu fulan 30 hotu, maibé susesiva, signifika harii uluk tiha SJT kompleta tiha mak harii fali ribunál rekursu hodi bele fó solusaun di’ak ba Estadu, haree ba situasaun tékniku ho realidade hasoru”.
Notísia relevante: Lei organizasaun judisiária sei apoiu liután órgaun judisiáriu
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Rita Almeida