iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Governu atribui deklarasaun benefísiu rua ho kapitál investimentu millaun $4

Governu atribui deklarasaun benefísiu rua ho kapitál investimentu millaun $4

Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral (parte loos), atribui deklarasaun benefísiu ba empreza, iha salaun TradeInvest, Colmera, kinta (22/12). Imajen Tatoli/Antónia Gusmão

DILI, 22 dezembru 2022 (TATOLI)–Governu liuhosi Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) no TradeInvest, kinta ne’e, asina no atribui deklarasaun benefísiu ba empreza rua.

Empreza rua ne’e kompostu hosi empreza Cipriano Felix Lda ho kapitál investimentu millaun $1,071 no empreza Sanyahraya ne’ebé investe iha setór pekuária (hakiak manu) ho totál investimentu millaun $3, nune’e totál investimentu hosi empreza rua hamutuk millaun $4 resin.

Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral, agradese ba empreza rua tanba iha ona vontade investe iha setór produtivu rua, ne’ebé sai nu’udar setór prioridade Governu.

“Asina deklarasaun benefísiu ne’ebé investe iha setór estratéjiku tebes ba fundu Timor-Leste nia diversifikasaun ekonómika. Setór produtivu hein tebes setór agrikultura no indústria transformadora,” Ministru hateten iha ámbitu asinatura no atribuisaun deklarasaun benefísiu, iha salaun TradeInvest, Colmera.

Notísia relevante: Governu atribui deklarasaun benefísiu ba empreza haat

Governante ne’e dehan, ho investimentu sira ne’e Governu fiar katak sei haburas ekonomia nasionál no kria empregu ba timor-oan sira iha área rurál no urbana, nune’e sei hamenus taxa dezempregu no hadi’a má nutrisaun inklui hadi’a di’ak liután Timor-Leste nia imajen iha rai-li’ur.

Iha biban hanesan, Diretór Ezekutivu TradeInvest, Arcanjo da Silva, hateten, molok halo atribuisaun deklarasaun benefísiu, liu ona prosesu dekretu-lei númeru 2/2018 kona-ba investimentu no priense kritériu hotu.

“Prosesu tékniku hotu ona no tuir lei laiha objesaun opiniaun téknika ida hosi kualker entidade ba plataforma ekonomia, hanesan hosi Servisu Verifikasaun Emprezariál, Institutu Públiku (SERVE.I.P) no ambiente laiha objesaun katak hotu-hotu konfirma opiniaun téknika no afavór ba investimentu rua ne’e,” nia akresenta.

Responsável ne’e dehan, hafoin asinatura deklarasaun benefísiu prevalese kedas ohin loron tanba lokaliza iha munisípiu Liquiçá, benefísiu fiskál no aduaneira ne’ebé atribui to’o tinan ualu, hahú hosi asinatura deklarasaun benefísiu.

“Tanba ne’e maka asinatura deklarasaun tenki publika tanba kada asinatura deklarasaun benefísiu konsidera kaptasaun taxa durante tinan-ualu. Maibé ho esperansa katak depois tinan-ualu sei dinamiza ekonomia, diversifika ekonomia inklui diversifika mós kaptasaun taxa, ne’ebé se labele investe agora, maibé tinan-ualu mai labele kapta buat ida,” nia otimista.

Nune’e mós, Diretór empreza Cipriano Felix Lda, Cipriano Cabral, konsidera, deklarasaun benefísiu ne’e nu’udár konfiansa no responsabilidade hodi halo tuir rekezitu sira hodi hala’o atividade produtivu no sustentável.

“Tempu ona atu setór privadu sira hamrik metin hodi kore-an ka depedénsia hosi produtu importasaun ne’ebé timor-oan rasik bele prodús, tanba ne’e timor-oan hotu iha responsabilidade atu luta ba ida-ne’e,” nia adianta.

Governu halo ona atribuisaun benefísiu no lansa investimentu besik biliaun $1, iha tinan ida-ne’e, ne’ebé mai hosi Pelican Paradise ho millaun $700, Timor Marina Square millaun $50 resin, no investimentu seluk tan.

Jornalista   : Antónia Gusmão

Editora        : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!