iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Ministru Finansa espera reseita doméstika bele sa’e to’o millaun $175

Ministru Finansa espera reseita doméstika bele sa’e to’o millaun $175

Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 06 janeiru 2023 (TATOLI)–Ministériu Finansa (MF) iha esperansa katak ho introdusaun impostu foun iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2023 bele hasa’e liután reseita doméstika to’o millaun $175 iha tinan 2023.

“Ho introdusaun impostu foun liuhosi OJE 2023, espera katak ita-nia reseita doméstika sei sa’e to’o ka liu millaun $175 iha tinan ida-ne’e,” Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, hateten iha ámbitu atribuisaun pakote OJE 2023 ba ministériu no instituisaun Estadu sira, iha auditóriu MF, Aitarak-laran, sesta ne’e.

Nia dehan, konkista importante seluk mak MF nia kolesaun reseita doméstika iha tinan 2022 sa’e ba millaun $172,1, ne’ebé kondisaun ne’e a’as liu fali dotasaun orsamentu inisiál millaun $166,7 ne’ebé prevee iha OJE 2022.

“Ha’u hakarak fahe notísia di’ak ida sobre ita-nia kresimentu Produtu Internu Brutu (PIB) 2022. Dadus prelimináriu hosi Diresaun Jerál Estatístika indika katak kresimentu PIB 2022 krese ba 3,9%, a’as liu fali projesaun inisiál 3,3%. Enkuantu tinan 2021, ita krese ba 2,9% hosi -8,3% iha tinan 2020,” governante ne’e akresenta.

Notísia relevante: PN aprova taxa seletivu tabaku hasa’e ba $50

Maski nune’e, Ministru rekoñese taxa kresimentu PIB ne’e kiik tanba kontribuisaun hosi importasaun ne’ebé a’as tebes. Importasaun halakon tiha 6,8% hosi kresimentu PIB iha tinan 2022.

“Maski ho kresimentu kiik, ita bele konklui katak ekonomia Timor-Leste hahú rekupera ona hosi efeitu mudansa klimátika, ezekusaun orsamentál fraku, liuliu iha kapitál dezenvolvimentu no pandemia COVID-19 iha tinan 2021,” ekonomista timor-oan tenik.

Proposta Reformulasaun Lei Parlamentu Nasionál númeru 68/V kona-ba OJE 2023 ho montante totál biliaun $2,155.

VIII Governu Konstitusionál komprometidu atu kontinua implementa polítika Reforma Fiskál no Jestaun Finanseira Públika hanesan ajenda reforma importante ne’ebé introdús iha tinan 2015 durante mandatu V Governu Konstitusionál.

“Karik ita sei rekorda, durante mandatu VI Governu Konstitusionál hahú desentraliza funsaun pagamentu tezouru 100% ba ajénsia autónoma no autoridade munisipál, enkuantu ba liña ministeriál 75%. Haree ba importansia ajenda reforma ne’e, hahú iha tinan ne’e Governu introdús programa piilotu ho objetivu atu dudu dezentralizasaun funsaun pagamentu tezouru (back office) 100% ba iha liña ministeriá selesionadu hamutuk sanulu,” nia informa.

Programa piilotu ne’e ho objetivu atu fó kompeténsia tomak ba entidade públika selesionadu iha prosesu ezekusaun orsamentál, hahú hosi inísiu to’o realizasaun pagamentu bens no servisu tuir regra no prosedimentu sira.

Entidade públika 10 selesionadu mak hanesan Gabinete Primeiru-Ministru, Ministériu Prezidénsia Konsellu Ministru, Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Ministériu Administrasaun Estatál, Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu, Ministériu Petróleu no Minerál, Ministériu Planeamentu no Ordenamentu, Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu, Sekretáriu Estadu Kooperativa, no Sekretáriu Estadu Ambiente.

Atu garante susesu programa ne’e, iha novembru 2022, Diresaun Jerál Tezouru MF fó ona formasaun kona-ba dezentralizasaun funsaun tezouru ba back office officer (funsionáriu permanente) hamutuk 20 hosi instituisaun Estadu selesionadu.

Entidade públika sira ne’ebe la selesionadu, Ministru Finansa husu prepara-an didi’ak nune’e tinan oin (2024) bele tama iha lista.

MF sei akompaña nafatin no kontinua monitoriza hodi fó asisténsia nesesáriu tuir regra no prosedimentu ne’ebé sei hatuur iha dekretu-lei kona-ba ezekusaun OJE 2023 ne’ebé sei aprezenta ba Konsellu Ministru iha semana oin.

Jornalista    : Antónia Gusmão

Editora         : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!