iklan

EKONOMIA, HEADLINE

TANE Konsumidór prefere halo sosializasaun taxa impostu seletivu molok aplika

TANE Konsumidór prefere halo sosializasaun taxa impostu seletivu molok aplika

Prezidente TANE Konsumidór, António Ramos da Silva ‘Naikoli’. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 09 janeiru 2023 (TATOLI)—Asosiasaun TANE Konsumidór prefere liu Governu halo sosializasaun ba parte relevante inklui públiku molok aplika taxa impostu seletivu konsumu, nune’e la mosu konfuzaun no empreza sira la aproveita halo espekulasaun folin.

“Tuir loloos fó tempu atu sozializa ho tempu mínimu loron 30 to’o 90 hodi informa ba públiku no stackholder sira hanesan operadór ekonómika, konsumidór no ajente Estadu rasik, atu nune’e implementasaun lei labele soke hanesan akontese daudaun,” Prezidente TANE Konsumidór, António Ramos da Silva ‘Naikoli’, hateten liuhosi nota ne’ebé Agência Tatoli asesu, segunda ne’e.

Ba kestaun ne’e, TANE Konsumidór hato’o ona ba Alfándega/Autoridade Aduaneira (AA) kona-ba partisipasaun asosiasaun ba prosesu elaborasaun alterasaun dekretu-lei númeru 30 2011, 27 juñu kona-ba importasaun veíkulu, ho karta TANE Konsumidór ho Refª.: XXX/ATK/VIII/2022.

“Impostu seletivu ne´ebé mak Autoridade Aduaneira introdús kona-ba importasaun veíkulu inklui mós impostu foun ba konsumu, maibé laiha komunikasaun di’ak entre ministériu relevante sira, tanba alterasaun lei aduaneira na’in mak Ministériu Finansa maibé laiha komunikasaun ho Ministériu Turizmu Komérsiu no Indústria (MTKI), tutela ba Diresaun Jerál Komérsiu ne’ebé mak haree no regula atividade komersiál sira,” nia akresenta.

Notísia relevante: Ministru Finansa klarifika aplikasaun taxa ba de’it item haat

Tuir TANE Konsumidór, operadór ekonómika sira tenke haree kondisaun molok hasa’e folin sasán tanba taxa ba importasaun Timor-Leste kiik liu iha Asosiasaun País Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés), ne’ebé foin hasa’e de’it 2,5% ba 5%, tanba ne’e labele aproveita hodi hasa’e folin la normál tanba bele prejudika konsumidór sira.

Tanba folin coca-cola kaixa 1 antes ne’e $6, maibé agora sa’e ba $18, ne’ebé hatudu katak liu ona 100%, hanesan mós masin-midar ne’ebé antes ho folin $43 agora hasa’e ba $80.

“Hosi folin atuál la normál ka liu ona 100% ne’e kontra lei no krime. Distribuidór sira labele aproveita hasa’e folin nesesidade bázika tanba kontra lei presu justu no dekretu-lei embarkamentu ne’ebé limite labele hasa’e folin maka’as ba nesesidade bázika,” Prezidente TANE Konsumidór reforsa.

Aleinde ne’e, asosiasaun ne’e nota katak folin sasán ne’ebé empreza sira hasa’e nia folin la normál tanba adota medida atu hasa’e reseita doméstika liuhosi introdús impostu seletivu hasa’e taxa importasaun hosi 2,5 ba 5 %, ho objetivu iha tinan 2023 Governu hakarak rekolla reseita doméstika ba kofre Estadu to’o millaun $174,9.

Objetivu seluk, hasa’e taxa konsumu foun hanesan masin-midar hasa’e $1 ba kada kilograma no aplika mós $3  ba bebida asukarada hanesan fanta, coca-cola, sunkist, no seluk tan hodi kontrola moras daet hosi konsumu midar, maibé tuir TANE Konsumidór ninia haree, alterasaun lei aduaneira hodi introdús impostu seletivu la sosializa ba stackholder sira, bainhira implementa provoka pániku no prejudika konsumidór sira, enkuantu la sosializa dekretu-lei ne’e uluk tan dekretu-lei foun ne’e atu troka dekretu-lei tuan ne’ebé sei vigora.

Tanba ne’e asosiasaun husu ba konsumidór sira hodi hato’o keixa ba entidade relevante relasiona ho folin sasán ne’ebé importadór sira hasa’e la tuir lei.

“TANE rekomenda ba konsumidór bainhira loja ka distribuidór sira kontinua fa’an sasán ho folin la normál, tenke hato’o keixa ba TANE ka Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentár, Institutu Públiku (AIFAESA,I.P) lae ba Ministériu Turizmu Komérsiu no Indústria, atu foti asaun, tanba tuir dekretu-lei númeru 29/2011, kona-ba presu justu, distribuidór sira labele fa’an sasán liu 10 to’o 15% no loja ka fa’an tutan sira labele ultrapssa 20%,” António Ramos esplika.

Nia dehan, públiku presiza halo keixa ba autoridade relevante tanba faktu hatudu iha kinta (05/01), empreza importadór balun hasa’e folin produtu hanesan masin-midar no bebida kontein masin-midar liu 100%, ne’ebé hatudu kontra lei presu justu no rejime embarkamentu tanba produtu nesesidade bázika labele hasa’e, satan hasa’e folin ba produtu sira ne’ebé hakerek iha lista ne´ebé publika hosi Ministériu Finansa.

Durante debate Proposta-Lei Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2023 iha faze espesialidade iha loron 17 novembru 2022, Parlamentu Nasionál aprova artigu 3 (Proposta-Lei OJE 2023) kona-ba impostu, taxa no kontribuisaun, ne’ebé iha pontu 5 hateten katak durante tinan 2023 sei aplika taxa impostu seletivu konsumu aplikável.

Governu introdus impostu seletivu konsumu foun, kompostu hosi10% impostu ba karreta ho valór liu $10.000, 20% ba karreta ho valór liu $25.000, 30% ba karreta ho valór liu $50.000, aumentu iha impostu konsumu tabaku no produtu tabaku seluk hosi $50 kada kilograma sa’e ba $100 kada kilograma, impostu konsumu foun $1 kada kilograma ba masin-midar, introdusaun impostu konsumu foun ho valór $3 kada litru ba bebida asukarada (fanta, coca-cola, sunkist, sprite no seluk tan).

Governu aplika polítika ida-ne’e atu proteje sidadaun sira-nia saúde públika. Aleinde ne’e, Governu mós hasa’e impostu importasaun hosi 2,5% ba 5%.

Jornalista    : Arminda Fonseca

Editora         : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!