iklan

EKONOMIA, HEADLINE, INKLUZAUN SOSIÁL, MUNISÍPIU, OÉ-CUSSE (RAEOA)

Autoridade ho komunidade selebra loron reflorestasaun kuda ai-oan 2.300 iha Taiboko

Autoridade ho komunidade selebra loron reflorestasaun kuda ai-oan 2.300 iha Taiboko

Autoridade no komunidade selebra reflorestasaun kuda ai-oan 2.300 iha Taiboko. Imajen Tatoli/ Abílio Elo Nini.

OÉ-CUSSE, 20 janeiru 2023 (TATOLI) – Prezidente Autoridade RAEOA, Arsénio Paixão Bano hamutuk ho parseo dezenvolvimentu no komunidade sira, sesta ne’e selebra loron nasionál reflorestasaun hodi kuda ai-oan rihun 2.300 ba área konservasaun ektare 10,5 iha bairru Binanu, aldeia Ulas, suku Taiboko, sub-rejiaun Pante Makasar.

Selebrasaun loron nasionál ne’e organiza hosi Sekretariu Rejionál ba Asuntu Agrikultura serbisu hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu mai hosi organizasaun naun governamentál sira hanesan, Sentru Edukasaun Sívika Enklave Oé-cusse (CECEO, sigla portugés), Assosiasaun Futuru Foinsa’e ba Sustantabilidade, (A-FFOS), Binibu Faef Nome (BIFANO) no mós United Nations Development Programa (UNDP, sigla inglés).

Iha biban ne’e, Prezidente Autoridade RAEOA, Arsénio Paixào Bano, informa, tinan ne’e autoridade hili suku Taiboko hosi selebra loron nasionál ne’e tanba komunidade iha suku ne’e rasik enfrenta problema bee-moos kada tinan.

“Tanba saida mak ita hili fatin ne’e, tanba suku Taiboko iha problema boot ho bee-moos, reflorestasaun ai-barak laiha, entaun ohin Autoridade RAEOA hamutuk ho parseiru sira komunidade no xefe suku sira mai atu selebra loron ne’e ho kuda ai-oan,” Arsénio Paixão Bano, informa ba jornalista sira iha suku Taiboko.

Nia espera liuhosi selebrasaun loron nasionál ho reflorestasaun ne’e bele reforsa no ajuda komunidade atu kuda tán ai no ba oin labele tá.

Nia agradese mós ba komunidade suku Taiboko tanba kontribui serbisu hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu no Sekretariu Rejionál ba Asuntu Agrikultura, konsege identifika fatin konservasaun hodi halo reflorestasaun liuhosi kuda ai-oan.

“Autoridade promete katak sei fó apoiu tomak ba aldeia Ulas, ba komunidade sira-nia inisiativa ne’e, hodi ke’e rai atu kuda tán ai barak iha área konservasaun ne’e,” nia katak.

Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Agrikultura, José Eta, informa, komemorasaun loron nasionál reflorestasaun akontese iha loron 13 janeiru kada tinan, maibé iha Oé-Cusse adia tanba razaun klima tanba kondisaun estrada iha momentu ne’e la permite atu ultrapasa.

“Iha 2021 Oé-Cusse katak, krize bee-moos akontese, no suku Taiboko maka sai problema dahuluk, bee-matan sira kuaze laiha bee-moos, entaun tinan ne’e autoridade deside selebra iha ne’e hodi enkoraa komunidade kontribui hamatak ita-nia nia rai moris fatin nune’e bele hasa’e kualidade débitu bee-moos responde ba nesesidade moris nian,” José Eta hatete.

Xefe suku Taiboko, Joaquim Tafin, agradese, ba autoridade RAEOA tanba ho loron selebrasaun ne’e bele motiva tán komunidade sira oinsá atu haree fila-fali impaktu ne’ebé kada tinan suku ne’e enfrenta.

Purtantu, tarjetu ai-oan ba reflorestasaun iha área konservasaun ektare 10,5 iha bee-matan Oél-Upun, hamutuk ai-oan 2.300 mai hosi espésie sia (9), hanesan, ai-mahoni 500, wenini 200, du’ut vetiver 50, ai-fau 30, malus 20, buah 375, ai-kanela 375, rambutan 375, nú 350.

Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!