OÉ-CUSSE, 20 janeiru 2023 (TATOLI)–Prezidente Autoridade RAEOA, Arsénio Paixão Bano, apela ba povo Oé-Cusse atu hadomi ambiente no labele estraga bebeik ai-horis maibé persiza kuda bebeik ai-oan hodi konserva bee-matan.
Notísia Relevante: Autoridade RAEOA lansa programa “Food for Work” iha área protejida Nitibe
“Ha’u husu de’it komunidade sira iha Oé-Cusse, nune’e ita konserva ita-nia foho sira, konserva ita-nia bee-matan sira, labele tá ai besik bee-matan. Ita halo ona esforsu barak, bee-matan sira barak ita halo ona konservasaun entaun ne’e hanesan investimentu ba moris hotu-hotu ba animál no ba ema,” Arsénio Paixão Bano hateten iha ámbitu komemorasaun loron refloresatasaun iha suku Taiboko, sesta ne’e.

Entretantu, tuir nia, reflorestasaun ne’e importante tanba objetivu hosi atividade reflorestasaun ne’e, iha buat haat importante mak primeiru atu aumenta investimentu ba rai hodi prevene dezastre natural hanesan erosaun, inundasaun, rai-manas no rai-maran.
Daruak, prezerva hikas bee-matan sira atu lebele maran iha futuru no datoluk mak hamatak hikas area hot-hotu hodi bele kria fatin ekolojia ida-ne’ebé furak, konfortavél no kria hikas habitasaun ida-ne’ebé protejidu no seguru ba balada sira.
Ikus liu mak konserva hikas kondisaun rai ne’ebé maiór parte kompozitadu hosi rai ne’ebé ladún buras, hodi bele transforma fali ba rai ne’ebé buras no kondis hodi bele kuda tan ho kualker planta ne’ebé sei intende atu kuda tan iha futuru.
“Ita hatene katak iha Oé-Cusse ne’e kaundu udan oras ida, bee komesa sa’e makaas ba natar no to’os no komunidade nia uma, ne’e tanba laiha ai no duut atu satan netik entaun ita tenke kuda bebeik ai. Tanba ita fasíl atu estraga maibé susar atu kuda no kuda mós sei han tinan barak, entaun ita tenke kuidadu ita-nia meiu ambiente sira,” nia fó hanoin.
Antes ne’e, iha 2021, Autoridade RAEOA liuhosi Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Agrikultura konsege konserva bee-matan sira hamutuk 114 ho área konservasaun ektare 100,80 liuhosi atividade ne’ebé mumentu autoridade konserva liuhosi programa Food for Work, ne’ebé realiza ba iha sub-rejiaun haat ba suku 18 nia laran.
Nune’e, ai-oan sira-ne’e ne’ebé autoridade iha mumentu ne’e hamutuk espesie 23 hanesan abokate, sabraka, samtuku, bua, au, rambutan, dragon, kamí, kakau, vetiver, grass, mahoni, jambu, hali-portu, figus, ai-kameli, ai-nitas, kulu-jaka, malus, nimba no nú.
Jornalista : Abílio Elo Nini
Editór : Cancio Ximenes