DILI, 17 marsu 2023 (TATOLI) – Ró-karga hamutuk 60 ne’ebé atraka iha Portu Baía Tíbar, entre outubru 2022 no fevereiru 2023, kontribui reseita rihun $470, haktuir relatóriu mensál husi Unidade Jestaun Projetu (PMU, sigla inglés) portu refere.
“Husi atrake ró-karga 60 ne’e, reseita ba Governu Timor-Leste liuhusi tarifa konsedente ka taxa navegasaun, taxa atrakasaun no pagamentu pur tráfegu (royalty tax) durante fulan-lima hamutuk rihun $470”, Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, hateten liuhosi nota ne’ebé Agência Tatoli, sesta ne’e.
Entre outubru no dezembru 2021, Autoridade Aduaneira arrekada ona reseita hamutuk millaun $20,4 husi Portu Dili, komparandu ho operasionalizasaun Portu Tíbar ne’ebé hahú iha 30 setembru 2022, iha outubru to’o dezembru, autoridade rekolla ona reseita millaun $33,4, signifika durante periódu fin trimestre 2021 no 2022 iha aumentu iha reseita mai kofre Estadu kuaze millaun $13.
Iha 2023, to’o iha fulan-fevereiru, Autoridade Aduaneira arrekada ona reseita aduaneira hamutuk millaun $16 ba kofre.
Fonte reseita maioria mai husi pontu entrada sira hanesan portu, aeroportu, fronteira terrestre Batugadé no Salele ho nia kategoria impostu sira hanesan importasaun millaun $5, seletivu konsumu millaun $7,8, sobre-venda millaun $2,9, penalidade sira rihun $114, kustu importasaun no esportasaun rihun $13 no impóstu Alfándega sira seluk rihun $20,6.
“Ho mudansa operasaun husi Portu Dili ba iha Portu Tíbar fasilita lais liután movimentu importasaun no esportasaun sasán. Portu foun ne’e inklui ka’is ida ho bersu rua ne’ebé uza hodi redús atrazu sira iha tempu libertasaun kontentór inklui kustu tranzasaun atu fasilita efisiénsia servisu alfandegáriu no atividade komérsiu”, ministru esplika.
Efisiénsia ne’e konsidera hanesan pasu importante ida ba Ministériu Finansa iha ámbitu Reforma Fiskál no Jestaun Finansa Públika, jenda reforma importante ida ne’ebé mak inísia ona dezde 2015 no Governu Daualuk komprometidu atu kontinua implementa.
Efisiénsia ne’e mós sei ajuda Governu atu rekolla reseita ho maneira ida ne’ebé justu, lais no transparente hodi ajuda país redús ninia dependénsia ba Fundu Minarai.
Enkuantu progresu konstrusaun Portu Baía Tibar faze dahuluk to’o iha fin fevereiru tinan ne’e atinji ona 99,8%. Investimentu dahuluk husi kompaña Bolloré Africa Logistics iha rejiaun Ázia Pasífiku ne’e nia operasionalizasaun bazeia ba akordu konsesaun ne’ebé asina ona entre Governu Timor-Leste no konsesionáriu Timor Port, subsidiáriu husi Bolloré Africa Logistics iha loron 03 juñu 2016 no sasin husi eis-Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Kay Rala Xanana Gusmão.
Portu Baía Tibar mai ho modalidade Parseria Públiku-Privada (PPP, sigla inglés) entre Governu Timor-Leste ne’ebé aloka millaun $130 iha Fundu Viabilidade (VGF, sigla inglés) no Timor Port, subsidiáriu husi Bolloré ho millaun $150, hamutuk millaun $280 ba faze inísiu husi totál investimentu estimativu millaun $500 ba tinan 30.
Notísia relevante: Jestór Portu Tibar no MF diskute plataforma sistemátika ba operasionalizasaun portu
Jornalista: Antónia Gusmão
Editora: Maria Auxiliadora