iklan

NASIONÁL, HEADLINE, SEGURANSA

Aprova ona Estatutu Pesoál Servisu Nasionál Intelejénsia

Aprova ona Estatutu Pesoál Servisu Nasionál Intelejénsia

Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, lidera reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, kuarta (05/04). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 05 abríl 2023 (TATOLI) – Governu aprova projetu dekretu-lei kona-ba Estatutu Pesoál Servisu Nasionál Intelejénsia (SNI) nian ne’ebé hanesan parte ida iha prosesu reestruturasaun organizasionál husi SNI.

Nune’e mós hanesan instrumentu importante ida hodi lori kultura foun ne’ebé rigór no kualidade iha kumprimentu misaun instituisaun ida-ne’e, hodi hasoru dezafiu atuál sira.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidélis Magalhães, dehan ho diploma ida-ne’e, adota Estatutu Pesoál SNI nian, hodi estabele karreira espesiál idaidak, nomós rejime remuneratóriu no dixiplinár ne’ebé bele aplika.

“Iha estrutura karreira espesiál foun SNI nian, prevee katak pesoál iha karreira espesiál rekruta liuhusi modalidade nomeasaun nian”, governante ne’e esplika.

Nia hatutan katak rekrutadu efetivu sira husi modalidade nomeasaun iha kareira espesiál, permite mós rekrutamentu la’ós de’it ba funsionáriu sira apoiu administrativu no tékniku, liuhusi nomeasaun, maibé mós ba ema seluk, hanesan espesialista sivíl, militár no polísia, ba destakamentu ka rekizisaun iha ámbitu rejime jerál Funsaun Públika nian, sein halakon posibilidade rekrutamentu ajente liuhusi kontratu administrativu provimentu ka traballu termu sertu entre ema sira ne’ebé la vínkulu definitivu ho Administrasaun Públika, tuir rejime jerál.

Antes ne’e, Governu aprova ona alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n.u 3/2009, kona-ba SNI nian. Projetu dekretu-lei ne’e hakarak atu hasa’e kapasitasaun institusionál SNI nian, liuhusi reorganizasaun ninia estrutura no korrespondente sira kompeténsia, no adapta lais liu no konsentáneu (aproriada) ho dezafiu no ezijénsia daudaun ne’e nian.

SNI mak servisu personalizadu ida Estadu nian iha responsabilidade ba produsaun informasaun ne’ebé kontribui ba salvaguarda independénsia nasionál, interese nasionál, seguransa esterna no garantia seguransa interna, prevensaun sabotajen, terrorizmu, espionajen, kriminalidade organizada no atu sira ne’ebé nia natureza bele altera ou destrui Estadu Direitu.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!