iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Banku Mundiál rekomenda Timor-Leste foku ba diversifikasaun ekonómika

Banku Mundiál rekomenda Timor-Leste foku ba diversifikasaun ekonómika

Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, Bernard Harborne. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 25 agostu 2023 (TATOLI)-Banku Mundiál lansa relatóriu kona-ba situasaun atuál ekonomia Timor-Leste nian, ne’ebé hatudu partisipasaun forsa traballu kontinua hela iha kotuk tanba setór privadu paradu nune’e la fó serbisu sufisiente hodi halo ekonomia projetada aumenta 2,4%.

Reprezentante World Bank Group iha Timor-Leste (Banku Mundiál), Bernard Harborne, informa, bazeia ba relatóriu foun kona-ba ekonomia Timor-Leste, hatuur poténsia kresimentu forte liután liuhosi foku ba diversifikasaun ekonómika no investimentu iha setór agrikultura.

“Banku Mundiál rekomenda maka’as atu haree lalais diversifikasaun ekonómika, esforsu konsentradu iha investimentu agríkola hodi bele remodela vizaun ekonómika ne’ebé oferese estabilidade no kresimentu sustentável,” Bernard Harborne hateten liuhosi aprezentasaun iha ámbitu lansamentu relatóriu, iha Auditóriu Muzeu Rezisténsia Timor-Leste, Colmera, sesta ne’e.

Ekonomia kontinua rekupera iha tinan 2022 aumenta 3,9%, boot liután apoia hosi konsumu públiku no investimentu. Maski nune’e, kresimentu konsumu privadu nafatin de’it ka laiha mudansa.

“Timor-Leste hamriik iha enkruzillada ekonómika, nune’e oportunidade ne’ebé hamosu hosi estabilidade polítika no planeamentu tenke ho kuidadu,” nia akresenta.

Notísia relevante : Poténsia, dezafiu no risku dezenvolvimentu Ekonomia Azul iha Timor-Leste

Relatóriu ne’e sita mós katak inflasaun atinje 9,6% iha marsu 2023,  ne’ebé refleta katak iha tendénsia globál no desizaun polítika rai-laran, inklui aplikasaun taxa ne’ebé a’as liután ba merkadoria espesífiku sira iha orsamentu Jerál Estadu 2023 kontinua ambisiozu, maski iha ona predisaun katak sei iha aumentu ba défisit fiskál ne’ebé atinje 63,7% hosi Produtu Internu Brutu (IPB) iha tinan 2022.

Nune’e, interrupsaun ba produsaun mina no gás iha tinan 2023, hatudu Timor-Leste depende barak liu tiha ba exporta idrokarbonetu, nune’e hatudu iha urjénsia boot tebes ba diversifikasaun ekonómika. Dezafiu atrai investimentu estranjeiru fó impaktu direta ba Governu halo levantamentu Fundu Petróleu barak liután, ne’ebé enkuantu tendénsia ne’e mantein maka Fundu Petróleu bele hotu iha tinan 2034.

“Relatóriu ne’e inklui kapítulu espesiál ida kona-ba importánsia investe iha setór agríkola hodi tulun Timor-Leste alkansa dezenvolvimentu ekonómiku inkluzivu no kria kampu serbisu barak. Atualmente, nu’udar parte boot ekonomia ne’ebé sai hosi setór públiku, setór agrikultura sei hasoru dezafiu boot tanba nível produtividade sira menus, área kolleta sira tun ho signifikante tebes durante dékada rua ne’e no retornu agrikultór sira sei mínimu tebes,” Bernard Harborne relata.

Tanba ne’e, esforsu atu hasa’e produtividade agrikultura no hamosu oportunidade ekonomia ne’ebé sustentável ba uma-kain agrikultór sira importante tebes, inklui hasa’e rendimentu ba agrikultór liuhosi aumenta produtividade ba agrikultór iha eskalaun kiik sira, konsentra ba merkadoria valór a’as sira, no apolu kresimentu produtividade liuhosi variedade fini ne’ebé di’ak liu, teknolojia asesível, no métodu di’ak ba armazenamentu, dezenvolvimentu ba prosesu ai-han liu-liu ba negósiu kiik, no média mós presiza hetan tulun.

Relatóriu ne’e enkoraja IX Governu atu fó atensaun ba konsolidasaun orsamentál inklui tau importánsia ba mobilizasaun reseita no rasionalizasaun despeza sira ho aumentu gastu públiku ne’ebé signifikativu no fó impaktu ba ekonomia limitadu.

Aleinde ne’e, Banku Mundiál sujere atu kresimentu tenke sustentadu, posivelmente reforsa liután ho ajustamentu orsamentu kálkulu ka kuidadu, reformasaun konkreta fiskál poupansa nomós investimentu foun sira.

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!