iklan

NASIONÁL, HEADLINE, SAÚDE

Konsellu Ministru aprova kriasaun Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku

Konsellu Ministru aprova kriasaun Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku

Vise Primeiru-Ministru, Ministru Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami Sabino lidera reuniaun Konsellu Ministru ho membru Governu sira, iha edifísiu Palásiu Governu, tersa (29/08/2023). Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 29 agostu 2023 (TATOLI)Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru, tersa ne’e, aprova projetu dekretu-lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, kona-ba kriasaun Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (FPM).

“FPM ninia sede iha munisípiu Dili ho ninia jurisdisaun iha territóriu nasionál tomak. FPM troka Servisu Autónomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde, Institutu Públiku (SAMES, I.P),” Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Agio Pereira, hateten hafoin reuniaun ezekutivu, iha Palásiu Governu.

FPM nu’udár institutu públiku ne’ebé responsável ba fornesimentu produtu farmaséutiku no ekipamentu médiku hosi Servisu Nasionál Saúde, ne’ebé bele hetan produtu farmaséutika no ekipamentu médiku sira liuhosi importasaun, prodús produtu farmaséutika no ekipamentu médiku sira.

Notísia relevante : Fiskalizasaun komisaun F rekomenda pontu lima mellora serbisu SAMES

Alende ne’e, institutu ne’e asegura kontrolu kualidade sasán sira ne’ebé hetan ona ka prodús hosi institutu rasik no asegura prátika di’ak armazenamentu inklui distribuisaun ba Servisu Nasionál Saúde. Aleinde ne’e, fa’an filafali ba farmaséutika no unidade privada saúde nasionál sira bainhira presiza.

Iha biban hanesan, ezekutivu aprova projetu dekretu-lei kona-ba rejime asisténsia médika iha rai-li’urho objetivu atu adapta rejime asisténsia médika iha rai-li’ur ba realidade atuál país no prátika atuál sira.

Tanba ne’e, klarifika no armoniza konseitu sira ho prátika lejizlativa atuál, esklarese no redús liña atuasaun hosi interveniente oin-oin iha prosedimentu asisténsia médika iha rai-li’ur, no evita redundánsia no atus la nesesáriu sira hodi asegura asisténsia médika ne’ebé lais no efikás liu.

Aleinde ne’e, diploma ne’e prevee direitu asisténsia médika iha rai-li’ur ba benefisiáriu Servisu Nasionál Saúde ne’ebé hela iha Timor-Leste, nomós abranje situasaun sira ne’ebé benefisiáriu temporariamente iha rai-li’ur, bainhira hala’o hela servisu Estadu no presiza asisténsia médika urjente no inkompatível ho demora hodi fila mai Timor-Leste.

Konsagra ona katak pasiente ida bele benefisia de’it asisténsia médika iha rai-li’ur ho akompañamentu hosi médiku Servisu Nasionál Saúde no la posível atu halo proposta asisténsia médika iha rai-li’ur ne’ebé mai hosi instituisaun ne’ebé la integra iha Servisu Nasionál Saúde.

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!