iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Autoridade Aduaneira rekolla reseita millaun $78 hosi janeiru-outubru

Autoridade Aduaneira rekolla reseita millaun $78 hosi janeiru-outubru

Atividade iha Portu Tibar, tersa (20/06/2023). Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 17 outubru 2023 (TATOLI)—Autoridade Aduaneira (AA)/Alfándega rekolla reseita $78.915.539,38, durante fulan-10 nia laran, hahú hosi fulan-janeiru to’o 16 outubru 2023.

“Embora reseita ne’ebé kolleta to’o iha jullu 2023 hamutuk millaun $50 (produtu importasaun hotu), depois hatún filafali ein termu kolesaun reseita tanba mai ho excise tax ne’ebé boot, entaun nia aumenta,” Komisáriu Alfándega, José António Fátima Abílio, informa ba Agência Tatoli, iha ninia knaar fatin, Palásiu Governu, tersa ne’e.

Reseita sira kompostu hosi janeiru $8.933.450,81, fevereiru $6.959.052,65, marsu $7.835.363,85, abríl $7.193.303,08, maiu $6.997.837,41, juñu $8.298.997,93, jullu $9.791.163,16, agostu $13.141.774,48, setembru $5.488.321,68, no loron 01 to’o 16 outubru $4.216.274,33.

Reseita mai hosi produtu importadu sira, hosi tipe Import Customs Duty (ICD) ho valór $28.323.469,25, excise tax $33.090.710,14, sales tax $17.111.767,14, processing fee $74.712,27, penalty $285.203,91, other customs duty $39.171,02, temporary import fee $505,07.

Notísia relevante : Alfándega nota empreza importadór hatama sasán hosi postu integradu fronteira terrestre

Komisáriu Alfándega dehan, Lei orsamentu Retifikativu 2023 ne’ebé iha alterasaun ba tarifa produtu selesionadu, liga ho servisu Alfándega, kona-ba taxa importasaun iha janeiru 2023 hasa’e tiha ba 5%, hafoin hatún fali ba 2,5%, ne’ebé masin-midar iha janeiru ho presu kilograma ida $1 maibé ho alterasaun ne’e elimina filafali, tabaku kada kilograma $100, agora tun kada kilograma $50.

Hafoin publikasaun iha loron 03 agostu, autoridade halo kedan ajustamentu, hodi aplika taxa bazeia ba alterasaun lei, maibé iha ámbitu aplikasaun taxa bazeia ba alterasaun foun, empreza sira halo kontesta ba Alfándega katak sira sei iha stock produtu ne’ebé ho aplikasaun taxa 5%.

“Ida-ne’e sira kontesta katak sira lakon maibé Alfándega sujere ba sira katak bele kontesta ba Ministériu Komérsiu no Indústria,” nia akresenta.

Iha diferensa kolesaun reseita antes no depois, maibé iha parte seluk volume merkadoria aumenta fali tanba de’it presu tun, maski nune’e Alfándega sofre ba kolesaun reseita tanba liga ho taxa seletivu konsum, ne’ebé fó reseita barak liu tantu sigaru, no alkólika.

Tuir Komisáriu, Alfándega hakarak rekolla reseita barak liután maibé fonte barak maka to’o agora Governu seidauk konsege arrekada. Maibé haree hosi parte Alfándega nian, reseita ne’ebé aplika ona tuir kada kategoria maibé bele explora mós parte seluk atubele hetan reseita adisionál.

“Ezemplu maka ita iha auditoria posteriór ne’ebé revee fali ba dokumentu ne’ebé hatama, liu-liu dokumentu verde ne’ebé hasai ona, maibé kuandu hetan fali pagamentu menus hosi montante ne’ebé selu bele notifika fali. Iha parte ida Governu obriga Alfándega tenke halo reseita, maibé parte seluk polítika Governu hatun fali taxa. Buat sira ne’e hotu hanesan dinámiku governasaun ida-idak nian,” nia salienta.

Jornalista      : Antónia Gusmão

Editora           : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!