iklan

DILI, HEADLINE, SOSIEDADE SIVĺL

Audiovizuál mak imajen moris no sai mensajeiru ba jerasaun foun

Audiovizuál mak imajen moris no sai mensajeiru ba jerasaun foun

Imajen/Espesiál

DILI, 26 outubru 2023 (TATOLI)– Organizasaun Nasaun Unida (ONU) iha tinan 2005, proklama loron 27 outubru nu’udar loron mundiál ba eransa Audiovizuál hodi hasa’e konsiénsia kona-ba importánsia no prezervasaun dokumentu Audiovizuál.

Iha tinan 2023 ne’e, tema ba komemorasaun loron Audiovizuál mak “Your Window to the World” – Ita-nia janela ba mundu. Katak, patrimóniu Audiovizuál permite ema hotu atu sai testamuña ka sasin ba akontesimentu ka eventu sira ne’ebé labele haree no rona lian, iha tempu pasadu no hamosu narrativa hodi informa no diverte.

Hanesan ema hotu hatene, Timor-Leste nia kauza ba independénsia nu’udar mós rezultadu no kontribuisaun husi dokumentu Audiovizuál, liuliu Masakre 12 Novembru, ne’ebé grava husi Sinegrafista Britániku, Saudozu Max Sthall, ‘Balibo Five’, inklui mós dokumentu Audiovizuál relevante sira seluk ne’ebé mak produzidu husi istoriadór ka media sira, tantu nasionál, nune’e mós internasionál.

Tanba ne’e, iha ámbitu komemorasaun loron eransa Audiovizuál ne’e, atu prezerva no konserva dokumentu Audiovizuál kona-ba memória luta timoroan sira nian, importante mós atu identifika no buka hatene mós kona-ba Konservasaun no Importánsia husi patrimóniu Audiovizuál ba jerasaun futuru mai.

Diretór Ezekutivu Sentru Audiovizuál Max Stahl Timor-Leste (CAMS-TL, sigla portugés), Eudicito Pinto. Imajen/TATOLI

“Ha’u hakarak atu fó parabéns ba ema hotu-hotu ne’ebé mak komemora loron Audiovizuál, liuliu ba sira ne’ebé mak iha pasénsia no korajen konserva materiál importante sira hanesan Audiovizuál. Tanba Audiovizuál mak imajen moris no sai mensajeiru ba jerasaun foun no ba futuru, nune’e tenke iha responsalidade bo’ot hodi rai ka konserva”, Diretór Ezekutivu Sentru Audiovizuál Max Stahl Timor-Leste (CAMSTL, sigla portugés), Eudicito Pinto, hatete ba Agência TATOLI.

Tuir nia; “Bainhira ita halo entervista no halo filme ruma la’ós ita halo ba ita nia-aan. Ita halo ba jerasuan futuru sira atu bele asesu no sira bele hatene kona ba saida mak akontese iha momentu kotuk sira. Tanba ita sira ne’e tempu ida tenke mate, tanba ne’e atu konta istória ne’e Audiovizuál mak sei ko’alia”.

CAMSTL harii husi saudozu Max Sthall ne’ebé servisu ba prezerva Audiovizuál istória sira liga kona-ba rezisténsia, identidade, dignidade sira durante iha prosesu timor-oan luta hasoru invazaun.

Nune’e, dokumentasaun Audiovizuál ne’e sai matéria ka sai fonte ba estudante no akademista husi universidade sira hodi bele asesu ba investigasaun siéntifiku ne’ebé di’ak liu ba hakerek teze, jornalista uza atu investiga dadus ruma.

Daudaun ne’e CAMSTL iha ona sistema plataforma ida optional hodi ema hotu asesu liuliu iha rai-laran no diáspora ne’ebé mak hakarak atu asesu istória tanba materiál ne’e tama iha kategoria eduksaun, turístiku, ekonómiku, saúde no kultura.

“Ha’u husu ba Governu ka sidadaun hotu hodi konserva vidio no audio importante sira ba interese Estadu iha fatin apropriadu hanesan CAMSTL atu ema hotu bele asesu”, nia rekomenda.

Fotografu Timor-Leste, Bernadino Soares. Imajen Tatoli/ Jesuína Xavier

Iha biban ketak, Fotográfer no Dokumentáriu Freelance Timor-Leste, Bernardino Soares, reforsa Audiovizuál hanesan mensajeiru no imajen morisa  ne’ebé sai hanesan ponte hodi transmite asuntu ida ka ema nia interpretasaun ba sentimentu ruma.

“Husu ba jornalista ba produtór servisu Audiovizuál labele konsentra ba iha polítika, maibé kobre mós ba agrikultura, Human interest, sosial, arte, kultura, lala’ok moris timor-oan nian no seluk tan, tanba area sira ne’e  presiza tebes ita nia kontribuisaun, ita tenki valida ka konfirma informasaun antes publika”, Dokumentáriu ne’e afirma.

Nia afirma, durante ne’e nia halo dokumentasaun Audiovizuál hanesan inovasaun ba agrikultura, gender iha agrikultura, edukasuan sexuál, saúde maternal, saúde infantil no kulturál hanesan tais.

Tanba ne’e, nia husu ba Sentru Nasionál Chega, CAMSTL, RTTL no Agência TATOLI atu arkiva hodi sustenta ba dekada sira tuir mai. Tanba dijitalizasaun no dezenvolvimentu multimedia importante ba dinámiku hodi bele rejistu liuhosi prezerva hela iha Audiovizuál.

Entretantu, Diretór Ezecutivu Casa de Produção Audiovizuál (CPA), Rui Muakandala, kongratula media hotu iha mundu iha ámbitu loron internasionál Audiovizuál ne’ebé selebra iha loron 27 outubru.

Diretór Ezekutivu CPA, Rui Muakandala. Imajen Tatoli/Francisco Sony

Ha’u fó parabens ba ita tanba hotu audio no vizuál nia importánsia ba iha mundu ne’ebé maka’as loos tanba la’os rona no lee de’it maibé bele haree imajen ne’ebé moris”, nia afirma.

Dokumentáriu sira ne’ebé CPA produz, nia dehan foku ba ema sira ne’ebé mak lahetan oportunidade no plataforma atu fó hanoin atu ko’alia sai buat ne’ebé sira bele, entaun misaun CPA nian mak  sai “lian ba lian la’ek sira” no ba  justisa sosiál sira hanesan ema marjinalizadu, hela iha área rurál, joven feto no labraik sira ne’ebé ema nunka rona sira ko’alia.

“Ita maluk ki’ak sira iha área rurál barak liu mak seidauk asesu ba bee moos, estrada di’ak no eletrisidade, entaun CPA ba iha sira le’et husu sira nia hakarak, saida mak sira hakarak husu ba Governu hodi aprezenta preokupasaun ba membru Governu sira”, nia afirma.

Jornalista: Jesuína Xavier

Editor     : Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!