iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Governu inisia polítika nasionál dezenvolvimentu indústria

Governu inisia polítika nasionál dezenvolvimentu indústria

Edifísiu Palásiu Governu. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 18 novembru 2023 (TATOLI)–Governu liuhosi reuniaun extraordinária Konsellu Ministru, sábadu ne’e, aprova proposta ne’ebé aprezenta hosi Ministru Komérsiu Indústria, Filipus Nino Pereira, kona-ba estabelese polítika nasionál dezenvolvimentu indústria.
“Rezolusaun Governu ne’ebé estabelese polítika nasionál dezenvolvimentu indústria hodi atinje diversifikasaun industriál, inovasaun no kreximentu ekonómiku sustentável,” refere nota ezekutivu ne’ebé Agência Tatoli asesu, hafoin reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu.

Objetivu intervensaun lejizlativa ida-ne’e, atu estabelese vizaun ne’ebé fó prioridade liu ba adosaun polítika adekuada ba aumentu indústria transformadora dinámika no invadora, ne’ebé fornese merkadu nasionál no kontribui ba aumentu exportasaun, atrai investimentu privadu, kria empregu, promove no diversifika ekonomia, no bele kumpre Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030.

Notísia relevante : Timor-Leste Presiza Lei Ba Polítika Dezenvolvimentu Industriál

Objetivu ne’e mós atu promove aumentu industrializasaun iha país no diversifikasaun ekonómika, ne’ebé foka liu ba inovasaun no produsaun ne’ebé orienta ba exportasaun, inklui zona ba prosesamentu exportasaun nian, korredór komersiál, parke industriál no zona ekonómika espesiál sira.

Diploma ne’e estabelese asaun polítika prioritária sira hodi promove atividade industriál iha país, ne’ebé foka liu ba iha industrializasaun prazu badak no médiu setór estratéjiku sira hanesan agrikultura, silvikultura, peska, turizmu, rekursu minerál no konstrusaun sivíl, enkuantu indústria sira ne’ebé bazeia ba rekursu lokál sira ne’ebé eziste, no neineik, industrializasaun ne’ebé la bazeia de’it ba rekursu lokál sira ho objetivu liu ba prosesamentu esportasaun nian.

Dekretu-lei define baze indústria

Dekretu-lei define baze indústria reprezenta kuadru regulatóriu orientadór ida ba asaun polítika no administrativa konkreta ne’ebé sei dezenvolve hosi Governu iha área atividade industriál nian.

Estabelese korpu regra no prinsípiu ne’ebé sistematizadu, nune’e mós baze jurídika ne’ebé asegura kondisaun sira ne’ebé presiza tebes ba dezenvolvimentu atividade ida-ne’e, perspetiva globál no integrada ida, ne’ebé enkoraja setór privadu hodi investe.

Prevee mós regra balun hanesan kondiaun no insentivu hodi hala’o atividade industriál, nune’e mós rejime lisensiamentu setoriál no kontraordenasaun, ne’ebé ninia definisaun no prosedimentu sei halo liuhosi lejizlasaun komplementár.

Entretantu, diploma ida-ne’e ho nia objetivu mós atu aliña kuadru legál no regulamentár iha Timor-Leste ho norma internasionál atubele fasilita prosesu adezaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) ne’ebé la’o hela no Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) ne’ebé ho objetivu atu hakle’an asesibilidade ba merkadu externu.

Dekretu-lei lisensiamentu industriál

Dekretu lei-ne’e mai ho objetivu atu alkansa objetivu prinsipál tolu hanesan kriasaun ba melloria kondisaun legál hodi regula no fiskaliza atividade industriál, estabelese rejime setoriál lisensiamentu ida ba atividade industriál bazeia ba nível risku no hametin prinsípiu simplifikasaun ba prosedimentu sira ne’ebé presiza ba lisensiamentu, mantein Servisu Rejistu  no Verifikasaun  emprezariál, Institutu Públiku (SERVE, I.P) nu’udar janela únika ba prosesu sira ne’e.

Ba atividade industriál ne’e ho risku ki’ik, objetivu mak atu estabelese sistema lisensiamentu zero ne’ebé la presiza lisensa no vistória (inspesaun) prévia hodi hahú atividade.

Enkuantu, kona-ba atividade industriál ho risku médiu (boot-natoon) no risku boot ho objetivu atu halo detallamentu legál no reguladór ida kona-ba rekizitu hodi hetan lisensa setoriál ne’ebé sei hala’o maka liuhosi halo vistória (inspesaun) uluk, hafoin ne’e maka autoridade kompetente emite lisensa ho autorizasaun atu ezerse atividade industriál ne’ebé hakarak.

Diploma ne’e estabelese obrigatoriedade inskrisaun iha kadastru industriál ba empreza industriál sira hotu, la haree ba izensaun lisensa ka kompeténsia hosi entidade públika sira.

Nune’e mós, prevee regra lubuk ida hodi la’o tuir durante hala’o atividade industriál, inklui rejime sansionatóriu bainhira iha violasaun, ne’ebé ho objetivu atu prevene risku sira, salvaguarda saúde públika no traballadór sira, fó seguransa ba ema no sasán, kualidade ambiente, no ordenamentu territóriu ida ne’ebé loos iha kuadru dezenvolvimentu industriál ne’ebé sustentável no responsabilidade sosiál hosi empreza sira.

Dekretu-Lei lisensiamentu setoriál ba atividade komersiál

Diploma ne’e hodi prienxe lakuna sira ne’ebé iha estrutura lejizlasaun ne’ebé vigora ba lisensiamentu komersiál.

Rejime atuál, ne’ebé mai hosi dekretu-lei nú 34/2017, iha loron 27 setembru, ne’ebé altera hosi Dekretu-Lei nú. 83/2022, iha loron 23 novembru, maski simplifika ona prosedimentu hodi hahú atividade ekonómika hotu-hotu, husik hela lakuna iha lisensiamentu estabelesimentu komersiál ne’ebé bele hamosu risku ba saúde, seguransa, moos (ijiéniku) ka ambiente.

Diploma foun ida-ne’e propoin hodi estabelese rejime setoriál ba lisensiamentu atividade komersiál sira, klasifika atividade sira ho risku ne’ebé iha relasaun. Diploma ne’e ninia intensaun mak atu simplifika lisensiamentu ba atividade ho risku ki’ik, ne’ebé presiza de’it deklarasaun inísiu hosi SERVE no iha tempu hanesan atividade ho risku ladún boot no  risku boot sei sujeita ba lisensiamentu setoriál ne’ebé hetan supervizaun husi Diresaun Jerál Komérsiu.

Diploma ne’e mós ezije rejistu iha kadastru komersiál, la haree ba nesesidade lisensiamentu, no define regra sira, inklui rejime sansionatóriu bainhira iha violasaun. Ho dekretu-lei ida-ne’e mós, ho objetivu atu prienxe lakuna sira hodi simplifika prosedimentu no asegura seguransa no hakru’uk ba atividade komersiál sira iha Timor-Leste.

Dekretu-lei kona-ba regime jurídiku jerál komérsiu eletróniku no asinatura eletrónika

Projetu dekretu-lei ida-ne’e propoin enkuadramentu jurídika foun ida ba komérsiu eletróniku no asinatura eletrónika iha Timor-Leste no rekoñese importánsia fundamentál ba komérsiu eletróniku iha kreximentu ekonómiku.

Projetu dekretu-lei ida-ne’e propoin rejime jurídiku jerál ne’ebé vigora ba tranzasaun, rejistu, no asinatura eletrónika sira, nune’e mós ba ninia utilizasaun, liu-liu iha área komérsiu eletróniku hodi rekoñese importánsia fundamentál komérsiu eletróniku iha kreximentu ekonómiku.

Ho objetivu atu promove dezenvolvimentu tranzasaun komersiál eletrónika iha sosiedade informasaun, diploma ne’e inklui kestaun sira hanesan validade kontratu eletróniku, uzu rejistu eletróniku no estatutu asinatura eletrónika sira. Destaka mós kriasaun rejistu ba entidade sertifikadór sira, atu superviziona ho efikás liu, no atribui funsaun avaliasaun ba Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, Institutu Públiku (TIC Timor, I.P). Diploma ne’e mós estabelese rejime sansionatóriu ida ba infrasaun sira iha ámbitu asinatura no komérsiu eletróniku.

Projetu dekrelu-lei ne’e ho objetivu atu fó estrutura jurídika ba nasaun, ne’ebé promove dezenvolvimentu tranzasaun komersiál eletrónika sira iha ámbitu sosiedade informasaun ne’ebé luan liu.

Ida-ne’e buka mós atu kria oportunidade signifikativa sira ba investimentu no empregu, iha tempu hanesan promove kreximentu ekonómiku no inovasaun.

Objetivu seluk mak atu fasilita interasaun no envolvimentu sidadaun no empreza sira ho administrasaun públika, aborda mós asuntu sira iha nível nasionál no internasionál iha kontestu komérsiu eletróniku.

Nune’e mós, intervensaun lejizlativa ne’e iha mós ninia objetivu atu enkoraja dezenvolvimentu komérsiu transfronteirisu la ho surat tahan hodi kontribui ba integrasaun boot liuhosi Timor-Leste iha ekonomia rejionál no globál.

Jornalista     : Hortencio Sanchez

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!