iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Governu estabelese medida defeza komersiál nu’udar ezijénsia asesu merkadu globál

Governu estabelese medida defeza komersiál nu’udar ezijénsia asesu merkadu globál

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, prezide reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, kuarta (06/12/2023). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 06 dezembru 2023 (TATOLI)Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru ordinária, kuarta ne’e, aprova Projetu Dekretu-Lei ida, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, kona-ba medida defeza komersiál.

“Projetu Dekretu-Lei ne’e, ho objetivu atu estabelese medida defeza komersiál iha Timor-Leste, ne’ebé konsidera adezaun país ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), ba Akordu Parseria Ekonómiku (APE) entre Uniaun Europeia no País sira iha Pasífiku, no integrasaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN), ezije kompromisu formál kona-ba asesu ba merkadu beins no serbisu sira, ho objetivu atu hamenus ka izensaun ba direitu aduaneiru sira, hala’o reforma oin-oin no aprovasaun ba restrisaun komersiál sira, hanesan parte ida hosi prosesu liberalizasaun komérsiu,” haktuir nota ne’ebé Agência Tatoli asesu hafoin reuniaun ezekutivu, iha Palásiu Governu.

Notísia relevante : AIFAESA divulga lei atividade komersiál ba operadór ekonomia iha TL

Medida defeza komersiál hanesan mekanizmu ne’ebé adopta ona hosi Estadu no empreza sira ho objetivu atu salvaguarda indústria nasionál hasoru prátika dezleál komérsiu (prátika sira ne’ebé laiha lealdade ba komérsiu), hanesan prátika komérsiu ne’ebé hamate komérsiu lokál no subsídiu sira, ne’ebé hanesan estratéjia empreza país viziñu atu domina iha merkadu, ne’ebé kompromete konkorrénsia justa.

Nune’e, atu minimiza efeitu hosi prátika sira ne’e, medida sira ho objetivu atu fó protesaun temporária ba indústria nasionál iha faze surtu importasaun.

Atu alkansa objetivu ne’e, importante atu implementa medida korretiva sira ne’ebé posibilita aumentu temporáriu ba direitu aduaneiru ka aplika restrisaun kuantitativa sira, hanesan kuota importasaun, ho propózitu atu resguarda indústria nasionál sira hosi kompetisaun importasaun ne’ebé perigoza (kria prejuízu).

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!