DILI, 13 dezembru 2023 (TATOLI)—Bankada Governu liuhosi Vise Bankada Partidu Demokrátiku (PD) iha Parlamentu Nasionál (PN), Deputata Sancha Margarida Tilman, konsidera proposta-lei Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024 nu’udar instrumentu esensiál ba kresimentu ekonómiku ba Timor-Leste.
Notísia Relevante: PN aprova proposta OJE 2024 iha faze jeneralidade ho votu a-favór 43
“Hakarak apresia IX Governu konstitusionál ne’ebé mai aprezenta OJE ho karáter urjénsia no ba PD, OJE nu’udar instrumentu vital ba kresimentu ekonomiku, estabilidade no prosperidade ba Timor-Leste. OJE hanesan fuan ka korasaun ba Estadu, proviziona fundu sira ba implementasaun polítika no projetu sira-ne’ebé esensial ba dezenvolvimentu nasaun nian,” Vise bankada PD ne’e hato’o liuhosi deklarasaun polítika ikus ba diskusaun no aprovasaun proposta OJE 2024 iha faze jeneralidade, iha sala plenária PN.
Maske nune’e, PD iha preokupasaun balun hato’o ba Governu hodi tetu no tau matan ba tanba PD komprometidu atu hametin espíritu ukun rasik aan iha povu liuhosi fó prioridade ba responsabilidade individuál no koletivu iha dezenvolvimentu nasaun.
“Ita hakarak harii espíritu nasaun ne’ebé forte liuhosi koerensia, inkluzividade no espíritu diálogu no kolaborativu,” nia dehan.
PD hakarak kontribui ativamente iha harii nasaun ida-ne’ebé sustentável no inkluzivu hosi baze, katak tenke promove esforsu sira atu dezenvolve setór báziku sira hodi garante kresimentu inkluzivu no hadi’a kondisaun moris ba ema hotu-hotu.
“PD fó éfaze ba harii nasaun hosi baze signifika fó prioridade ba setór agrikultura, edukasaun, saúde no infraestrutura bázika sira-ne’ebé presiza hodi asegura kualidade moris ba ita-nia povu, polítika ida-ne’ebé aliña ho prioridade sira IX Governu konstitusionál nian,” nia hateten. \
Maibé, Deputada hosi bankada Governu ne’e hateten, hosi orsamentu sira-ne’ebé aloka ba setór sira-ne’e, PD haree sei kiik tebes no Governu hotu-hotu mai aprezenta iha uma fukun PN ne’e. Katak, setór produtivu sira nu’udar setór prioritáriu Governu nian maibé orsamentu sira-ne’ebé aprezenta la hatudu setór sira-ne’e nu’udar setór prioridade.
Nune’e, PD hein atu IX Governu KOnstitusionál tau matan sériu ba setór produtivu sira-ne’e hodi sai reseita alternativa ba reseita mina no gás nian.
Vise bankada CNRT, Deputadu Patrocínio Fernandes, hateten OJE mak instrumentu bázika, fundamentál atu tulun IX Governu Konstitusionál ezekuta nia programa, planu anuál hodi serbí povu tomak no impulsiona transformasaun sósiu-ekonomika, politíka no kulturál.
Hosi entendimentu ida-ne’e, Bankada CNRT hakarak expresa katak ezekusaun OJE presiza indikativu korespondénsia ho nesesidade, espetativa povu tomak-nian tanba OJE tenke finansia realizasaun politíka públika ne’ebé transporta hosi programa IX Governu Konstitusionál.
“Ita hotu sente katak ho nível OJE ne’ebé ita atu aprova, ita sei labele korresponde ba espetativa populasaun tomak. Maibé, ita presiza haree orsamentu hanesan instrumentu ba impulsiona liña ministeriál atu define politíka públika ne’ebé kongruente no aplikavel iha ita-nia sosiedade iha kada faze dezenvolvimentu sosiál,” nia hateten.
OJE permite governasaun la’o, nune’e mak polítíka públika ne’ebé di’ak no loos sei dada setór sira produtivu seluk, hanesan empreza privada-sira atu kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál.
Iha situasaun atuál, OJE mak nu’udar de’it motor ba impulsiona kresimentu ekonómiku no ladauk bele motoriza dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé aseleradu, nune’e mak impulsiona setór-sira produtivu sai nu’udar insidénsia Governu-nian atu hadi’a dinámika ekonomia nasionál.
Kresimentu ekonómiku ita klasifika bazeia ba kuantidade produtu iha merkadu no kapasidade kompra iha periódu konkretu ida. Enkuantu dezenvolvimentu ekonómiku ne’e avalia ho ekidade no justisa sosiál iha estrutura-sira produsaun no konsumu.
“Bankada CNRT fiar katak politíka públika liña ministerial sira-ne’ebé di’ak, inkluzivu sei bele atrai setór privadu, komunitária, kooperativa-sira atu dezenvolve investimentu. Ezemplu, hamenus no habadak burokrásia, define insentivu-sira, fasilita lisensiamentu, redusaun impostu ka politika-sira taxa-nian sei halo setor produtivu-sira hakbesik ba Governu,” nia hateten.
Xefe bankada KHUNTO, Deputada Olinda Guterres, haree ba proposta OJE 2024 nu’udar instrumentu ida importante tebes ba dezenvolvimentu nasionál no mós atu bele hadi’a povu nia moris.
“Ne’eduni, husu ministru sira atu maneja orsamentu no limitasaun klaru, kredível no produtivu ba Governu nia polítika fiskál. Ezekusaun orsamentu no Governu nia prioridade estratéjiku ba mediu prazu, dezeña enkuadramentu kápital ba orsamentasaun nian ne’ebé bele alkansa nesesidade dezenvolvimentu nasionál ho kustu efetivu no korrente, asegura katak dokumentu no dadus orsamentu nian ne’ebé aberta no transparante no sensível. Ezekuta OJE ho transparante no iha kapasidade,” Deputada hosi bankada opozisaun ne’e hateten
Notísia Relevante: FRETILIN prefere evita empréstimu hosi rai-li’ur
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes





