DILI, 26 fevereiru 2024 (TATOLI)–Banku Mundiál partilla relatóriu semi-anuál kona-ba ekonomia Timor-Leste, ho previzaun kresimentu ekonomia Timor-Leste sei sa’e iha tinan ne’e.
“Kresimentu ekonomia Timor-Leste ho previzaun sa’e to 4,1% iha 2024 no 2025, akompaña hosi presaun ba hamenus inflasaun no poténsia fiskál ne’e estável, ne’ebé kontribui ba kresimentu, tuir Banku Mundiál nia relatóriu semi-anuál kona-ba relatóriu ekonomia Timor-Leste,” Ekonomista Banku Mundiál, Alief A. Rezza, hateten, liuhosi aprezentasaun, iha eskritóriu Banku Mundiál, Bidau Lecidere, segunda ne’e.
Tanba ne’e, Banku Mundiál sujere Governu foku ba despeza kapitál no investimentu infraestrutura hodi aumenta orsamentu Produtu Internu Brutu (PIB) hosi 18,4% iha tinan 2023 sai 24,5% iha tinan 2024, ne’ebé posível haforsa tan kresimentu.
Notísia relavante : PM Xanana no Xefe Banku Mundiál Satu Kahkonen diskute kooperasaun serbisu
Kresimentu ne’e tun 2,3% iha tinan 2023 hosi 4% iha tinan 2022 tanba atividade ekonomia la’o neneik, ligadu ho despeza públika durante tranzisaun polítika. Iha estimasaun katak inflasaun sei menus iha tinan 2024, ne’ebé hetan influénsia hosi moderasaun iha presu komudidade globál no establizasaun kondisaun seguransa ai-han globál.
“Hein katak inflasaun sei menus entre parseiru komersiál Timor-Leste no iha importasaun. Maski iha benefísiu ba hamenus presaun presu, desizaun Governu foun atu regova implementasaun medida ba reseita hanesan taxa ba masin-midar, bibida midar no tabaku bele halo fraku esforsu sira atu kompromete esforsu atu aumenta kolesaun rendimentu no kontrola konsumu sasan hirak ne’ebé fó impaktu ba saúde,” Ekonimista akresenta.
Kresimentu esportasaun bele de’it hasoru dezafiu tanba dependénsia ba kafé nu’udar produtu prinsipál ba esportasaun. Nune’e, dezenvolve setór alternativa atubele proteje hasoru ekonomia mundiál ne’ebé nakdoko, asegura senáriu ekonomia ne’ebé ekilibru no reziliente liu, no importante atu sustenta kresimentu ekonomia Timor-Leste.
Perspetiva ida-ne’e sujetu ba risku negativu balun, hanesan fenómenu tempu bele de’it perturba disponibilidade foos no ninia importasaun, presu ai-han no enerjia ne’ebé aumenta bele eziji ho resposta fiskál. Flutuasaun ba dollar amerikanu bele afeta reseita komersiál no kustu ba vida lokál.
Asesu ba OMK fó impaktu pozitivu ba ekonomia
Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, Bernard Harborne, realsa katak ekonomia Timor-Leste hatudu ona reziliente ai-han ida di’ak bainhira haree ba tinan 2024 maibé presiza atensaun boot ba investimentu kapitál no orsamentu nasionál atu bele apoia ba perspetiva ne’e.
“Asesu ba Organizasaun Komérsiu Mundiál (OMK) mós bele fó impaktu pozitivu ba ekonomia. Maibé, atu hetan benefísiu tomak hosi asesu ba organizasaun, diversifikasaun ekonomia ne’ebé boot no medida sira atu mellora asesu ba finansiamentu ba setór privadu importante tebes,” Bernard Harborne dehan.
Relatóriu ne’e inklui kapítulu espesiál ida kona-ba konstrusaun setór finanseiru ne’e stável, inklusivu no reziliente, nune’e dezenvolvimentu setór finanseiru sai forsa prinsipál ba kresimentu ekonomia no sei tulun familia sira poupa osan no halo planu, tulun empreza sira moris no dezenvolve-an, nomós reziliente hasoru ekonomia ne’ebé nakdoko.
Setór finanseiru Timor-Leste oras ne’e daudaun hasoru dezafiu iha asesu limitadu ba kréditu, servisu finanseiru dijitál ne’ebé menus no vulnerável hasoru xoke estrema hanesan dezastre naturál.
Nível kréditu ba setór privadu iha Timor-Leste nu’udar indikadór xavi atu alkansa no inklusiva setór finanseiru atinje de’it 28,9% hosi PDB (GDP, sigla inglés), ida hosi nível ki’ik liu iha mundu.
“Atu haforsa setór finanseiru iha Timor-Leste, presiza hadi’a kuadru regulamentu hodi apoiu estabilidade finsanseira, promove literasia no inkluzasaun finanseira, liu-liu iha área rurál, no inisiativa adota servisu finanseiru dijitál sai nu’udar pasu ida ne’ebé di’ak tebes,” nia akresenta.
Aleinde ne’e, dezenvolvimentu infraestrutura hodi apoiu servisu finanseiru, diversifikasaun setór finanseiru hodi hamenus dependénsia ba banku tradisionál, no implementasaun medida ida hodi mitiga risku ne’ligadu ho xoke esterna, sei tulun hamosu setór finanseiru ne’ebé inklusivu liu, estável no reziliente, ne’ebé importante tebes ba kresimentu ekonomia no dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina




