iklan

ELEISAUN

MAE-STAE sei kria mekanizmu fasilita eleitór sira iha eleisaun suku

MAE-STAE sei kria mekanizmu fasilita eleitór sira iha eleisaun suku

Diretór Jerál Dezentralizasun no Governu Lokál husi MAE, António Agusto Guterres. Imajen Tatoli/Arminda Fonseca

DILI, 10 marsu 2024 (TATOLI)—Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) liuhosi Dirasaun Jerál Dezentralizasaun Governu Lokál (DNDGL, sigla portugés) servisu hamutuk ho Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) sei kria mekanizmu fasilita eleitór sira iha eleisaun suku 10 ne’ebé sei akontese iha abril 2024.

Notísia Relevante: Suku 10 sei realiza eleisaun iha fulan-abril tinan ne’e

Diretór Jerál Dezentralizasun no Governu Lokál, António Agusto Guterres, hateten eleisaun suku 10 rasik sei akontese iha fulan abril tinan ne’e, téknikamente hosi Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) mak prepara, maibé kona-ba operasionál nian no mekanizmu sira hotu iha tempu badak sei halo enkontru hodi halo preparasaun.

“Iha tempu badak ami sei halo enkontru ho STAE identifika formulasaun planu, eleborasaun konseitu planu nian inklu kalendáriu ba eleisaun ho nia mekanizmu oinsá halo votasaun. Agora, labele kle’ur hanesan uluk tanba dekretu-lei númeru 9/2016 ne’e la halo aterasaun signifika atu vota nafatin hakerek de’it, entaun ita presiza mekanizmu ne’ebé di’ak bele fasilita eleitór sira ho lais,” Diretór Jerál, Dezentralizasaun no Governu Lokál ne’e hateten ba Agência Tatoli, liuhosi telefónika, domingu ne’e.

Mekanizmu ne’ebé sei uza ne’e, hanoin presiza rekursu umanu iha terrenu ka apoiu ba suku hodi fasilita hakerek no sura ho lalais maibé desizaun hotu sei foti liuhosi diskusaun.

Eleisaun suku 10 ne’e rasik votasaun sei hala’o iha sede suku no aldeia maibé parte MAE ho STAE sei halo diskusaun hodi muda ninia mekanizmu eleisaun uitoan, nune’e ema ba vota labele forma kle’ur hanesan akontese tinan kotuk ne’e.

“Ita hanoin atu halo alterasaun ba lei númeru 9/2016 ne’e maibé ita haree lei ne’e prevalese ona ba suku 450 resin mak benefisiu ba lei ne’e, entaun ba suku 10 agora mak ita labele altera lei ida ne’e. Hanoin ita diskrimina ona suku sira seluk,” nia hateten.

Kona-ba altesaun hanoin sei halo maibé hein ba mandatu xefe suku foun sira agora ne’e, sira ukun ba antes sira-nia mandatu ramata mak halo alterasaun nune’e eleisaun suku foun mai fali ne’e tratamentu hanesan.

“Ita respeita no tane aas públiku sira-nia sujestaun kona-ba alterasaun ba lei númeru 9/2026, maibé ita haree aspetu jurídiku, legalidade, lei ne’e responde tiha ona aktu eleisaun boot iha territóriu laran. Entaun, eleisaun ba suku 10 agora mós kontinua nafatin ho lei ne’e maibé muda mak mekanizmu de’it,” nia dehan.

Aleinde MAE servisu hamutuk ho STAE halo preparasaun ba eleisaun, DGDGL nia servisu ida mak bainhira eleisaun ne’e ramata ona lideransa suku iha ona mak DGDGL sei servisu hamutuk ho Dirasaun Nasionál Apoiu Administrasaun Suku fasilita lideransa komunitáriu sira ho livru 18, rekruta sekretáriu ida, ofisiál administrasaun ida, finansa ida no sosiál ida, inklui sukat sira-nia roupa (farda) mak kna’ar própriu DGDGL nian.

Notísia Relevante: Suku foun 10 ne’ebé estabelese iha 2017 la partisipa eleisaun suku

Jornaslita : Arminda Fonseca

Editora     : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!